Orpheus oli Traakia hõimu kikonite kuningas, usutavasti üks antiikaja silmapaistvamaid muusikuid ja poeete, lüüra leiutaja ja täiustaja ning heksameetri kasutuselevõtja. Lapsena elas Orpheus Kalliope ja teiste muusadega Parnassose mäel. Oma emalt päris ta luule- ja lauluande ning Apollon kinkis talle kuldse lüüra ja õpetas sellel mängima. Orpheuse laul ja pillimäng olid nii kaunid, et võlusid nii inimesi kui jumalaid, taltsutasid metsloomi ning võisid isegi jõgede suunda muuta, puid ja kive tantsima või nutma panna. Orpheus rändas mööda maad ringi ning laulis armastusest ja kangelaste suurtest tegudest. Lisaks lauluoskusele räägitakse müütides ka tema julgusest ja nutikusest. Seda näiteks luuletaja Pindarose loos mis räägib argonautide retkest ja Orpheuse osalemisest selles. Orpheus ja Eurydike olid ääretule armunud, kuid kuri saatus näis nende kooselu saatvat kohe algusest peale
On häid ratsanikke, kes vajavad häid hobuseid, on suurvõistlusi, kuhu meid oodatakse, on ilusaid võistlusi Eestis, mida maailma tasemele viia ja on aina kasvav huvi hobuste ning ratsutamise vastu, millele kaasa aidata." (Eesti Ratsaspordi Liit, 2015). 1.1. Ajalugu Hobused on inimestega kokku puutunud juba väga pikka aega. Esimesed kokkupuuted olid juba tuhandeid aastaid tagasi. ,,Inimesed ja hobused on juba väga kaua koos elanud. Tuhandeid aastaid enne masinate leiutamist taltsutasid inimesed metsikuid hobuseid, et nende seljas jahile minna. Järk-järgult hakkasid inimesed kasutama hobuseid transpordivahendina ja edaspidi ka atrade ning tõldade vedamiseks. Viimase mõnesaja aasta jooksul on hobustest saanud nii hästi välja õpetatud loomad, et nad osalevad igasuguses tegevuses poniklubide võistlustest kuni kõrgema kooli etenduseni." (Green, 1993:7). ,,Tuhandeid aastaid püsinud tihe side inimeste ja hobuste vahel ei katkenud ka autode
milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Üleminekuperiood kuulutati välja 1990. a. 30. märtsil, see pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais hakkasid Eestis kehtima Eesti seadused. 16) Eelmise peale aktiveerisid impeeriumimeelsed jõud oma tegevust. Eestit ähvardati majandusblokaadiga, kuid kohalikud "internatsionalistid" algatasid 1990. aasta mais streike selle vastu. 1991. aasta jaanuaris impeeriumimeelsed jõud "taltsutasid" Vilniuses ja Riias inimesi otsese sõjalise jõuga. 17) Isemajandava Eesti konseptsooni(IME) aluseks oli 26. septembril 1987. a. ajalehes "Edasi" avaldatud ettepanek: "kogu Eesti NSV täielikule isemajandusele". Siis oleks pidanud Eestile tegema oma juhtkond, eelarve ning ka raha. Eesti NSV juhtkond ei pidanud seda õigeks, kuid rahvas pidas. 1989. aastaks valmis ulatuslik majandusreformide kava, mille alusel võeti ka vastu seaduse "Eesti isemajandamise alused". 18) Augustiputs oli 18. 22
annaabi.ee 
