3) Tuli kinni püüda Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirv, kes elas Kerynitia metsas. Selle elusalt püüdmine oli väga raske ning Herakles jahtis teda terve aasta ja viimaks sai kätte. 4) Pidi kinni püüdma suure metssea, kes pesitses Erymanthose mäel. Herakles ajas looma ühest kohast teise, kuni ta ära väsis, siis kihutas ta sea sügavasse lumme ja püüdis kinni. 5) Pidi Augeiase tallid ära puhastama ühe päevaga, aga seal oli tuhandeid loomi ja tallisid polnud mitmeid aastaid puhastataud. Herakles juhtis kaks jõge kokku pane vee voolama läbi tallide, peagi oli sõnnik minema kantud. 6) Stymphalose lindude tagaajamine. Need olid sealsele tahvale suureks nuhtluseks. Athena aitas kangelasel neid linde peidupaigast välja peletada ja kui õhus olid, siis lasi maha. 7) Pidi minema Kreetale ja ära tooma ilusa sõnni, kelle Poseidon oli Minosele kinkinud. Herakles sai ta kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele.
Jaanuaris oli kibe külm. Kuna põllul ei saanud midagi teha, siis peeti palju miitinguid. Sead tegelesid tulevase hooaja tööde planeerimisega. Napoleon ja Lumepall vaidlesid üha rohkem. Nad olid kõiges erimeelel. "Miitinguil võitis Lumepall oma hiilgavate kõnedega enamuse tihti enda poole, kuid Napoleon oli tugevam endale vahepeal toetust hankima. Eriti suur edu oli tal lammaste juures (lk 49)." Lumepall esitas oma idee tuuleveskist, mis pidi andma piisavalt elektrit, et valgustada tallisid ja soojendana neid talvel. Elekter pidi abiks olema ka mitmete masinate juures, mis pidid töid lihtsustama. Napoleon oli algusest peale kuulutanud, et on tuuleveski vastu. Napoleon pidas tähtsamaks hoopis kaitse tugevdamist. Tema arvates oli vaja tulirelvi hankida ja neid käsitsema õppida. Loomad ei osanud poolt valida. Lõpuks tuli päev, kui Lumepall sai veskiplaanid valmis ja asi pandi hääletusele. Näis, et loomad olid Lumepalli idee poolt, aga just enne hääletamist kiunatas
piigid ja mõõgad, mis vist veel esivanemate sõdu olid näinud, ja kõikide nägudelt paistis kindel tahe neid mitut värki sõjariistu niipea kui võimalik tarvitusele võtta. Noorepoolne hiiglakasvuga mees, keda Karu Andreseks kutsuti, lõi mõõgaga korra läbi õhu, laksutas näppu ja ütles: «Kas peame peale hakkama?» «Kust te need head hobused kätte saite?» küsis Tasuja. «Tühjendasime enne tulekut naabermõisa tallisid,» irvitas Käru Andres. «Miks teie kohe lossi kallale ei läinud?» 95 «Mehed ei julgenud ilma sinuta,» seletas Käru Andres, kes teiste eest rääkija näis olevat. Kes sel silmapilgul Tasuja silmi oleks uurinud, oleks sealt midagi nagu salarõõmu leidnud. -- «Eks ma teile öelnud, kui mind oma pealikuks valisite, et ma teid selle asja juures ei või aidata,» ütles ta tumedalt. Salk vaikis, kuid õ"li märgata, et mehed pealikuga nuus ei olnud. Loss oli rasvane suutäis ja
annaabi.ee 
