Tallinn http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_29maarahvakultuur.html, 11.11.2010 7. Kruus, H. (1927). Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus 8. Pärdi, H. (2008). Eesti taluhäärberid oma ajastu märgid. Ettekanne 6.12.2008 Eesti Genealoogia Seltsis, http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/taluhaarberid.htm 9. Sirk, V. (2008). Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. Acta Historica Tallinnensia, 13, 25-47, http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta-2008-13-25-47.pdf, 11.11.2010 10. Vanamölder, K. (2009) Eesti kultuurilugu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10225/1/Eesti_kultuurilugu_KaarelVana molder.pdf (11.11.2010) 11. Vikipeedia. (2010). http://et.wikipedia.org/wiki/Hernhuutlus 11.11.2010
ee/digar/show.action?id=100929 2. Kangilaski, Epp jt. Kolga mõis. Ajalooline õiend. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1977. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.3265 3. Kangilaski, Epp. Kolga mõisa täiendav ajalooline õiend. Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut, 1987. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.12166 4. Maiste, Juhan. "Eestimaa mõisad", Tln "Kunst" 1996 5. Markus, Kersti. "Keskaegsed maavaldused - uus allikas arhitektuuriuurijaile", Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10; asukoht Kolga muuseum, kaust "Seda ja teist" 6. Markus, Kersti. "Misjonär või mõisnik - tsistertslaste roll 13.sajandi Eestis", Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14 7. Norrman, Jimmy. "Vårdprogram för parkanläggningen vid Kolk herrgård", Estland. 1999 8. Nurme, Sulev, Nutt, Nele. "Pargiterminite seletussõnaraamat", 2012 http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiterminite_seletuss6naraamat.pdf 9. Odres, Lembit.Uurimistöö, 1977; asukoht Kolga muuseum 10
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
annaabi.ee 
