SAAREMAALT PÄRIT KIRJANIKUD Jaan Oks 19.saj lõpus sündis; looming oli väga vastuoluline, mässumeelne; ei viimistlenud oma loomingut; kirjutas proosat, luulet ja kriitikat. August Mälk kirjutas Saaremaa rannaküla elust; tegevuspaikade kirjeldamiseks pole kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheai...
selle pildi kvaliteeti paremaks kui VHS-i oma. Kuid olenemata kvaliteedist pidavat VHS säilima kauem ning VHS kassetil oli pikem salvestusaeg kui Betamax kassetidel. VHS oli see kes sõja võitis. VHS-kasseti eluiga sõltub lindi kvaliteedist, mängimise sagedusest, videomaki mehhanismi seisust ja hoiutingimustest.Kui plastriba ilmastiku, niiskuse, kriipsude-kraapsude, tolmu ja puru mõjul või välja venides amortiseerub, on lindile talletatu jäädavalt kadunud. Eelmainitust tingituna jääb VHS-kasseti eluiga 1020 aasta vahele. Peagi pärast VHS formaadi tutvustust töötati välja VHS lindi tagasikerijad. Nende seadmete ainus eesmärk oli VHS lindtide tagasikerijad. Tagasikerija pooldajad väidsid, et tagasikerimise funktsioon VHS mängijal mõjutab taasesituse kvaliteeti . Paljud odavad videomakid jätaksid lindi video pea ümber samal ajal kui tagasikerimine või edasikerimine
pikkust ta kohaneb, säilitades kusagil alateadvuses siiski idee iseenda neljakandilisest algvormist, millel on sisu, algus ja lõpp, ning lugeja" V. Mikita, Bibliomorfid: lühike kirjeldus. Vihik, nr. 4, 2003. 1. Raamat on kommunikatsioonivahend. Raamat on mujal olevate maailmade edastamise vahend. Raamat on mujalolevate inimeste ja nende mõtete lähedale toimetamiseks. Raamat toob meile kohale, raamat ka talletab. Raamat on anum, see on hoiukoht ja pank. Sinna talletatu võib hävineda koos selle raamatu kui asja kadumisega. Ent ka vastupidi, mõne raamatu hävimine, selle füüsilise hävitamise akt, võib selle raamatu tähendust ja meeldejäävust hoopis tõsta. Eesti viimaste aastate praktika on seda näidanud. Ettekanne konverentsil "Kunstniku raamat" Eesti Kunstiakadeemias 14. aprillil 1997 Raamat on trükitud või käsikirjaline kaante vahele köidetud iseseisev mitteperioodiline väljaanne; graafiline informatsiooni säilitamise ja edastamise vahend