Veelgi parema tulemuse saad, kui valmistad hakitud ürtidest, veinist või jogurtist ja veiniäädikast marinaadi ja jätad lambaprae sellesse üleöö marineeruma. Aeg-ajalt on muidugi vaja lambaliha keerata ja marinaadiga kasta. Nii pehmeneb liha sitke sidekude ja paraneb maitse. Talleliha hõrk maitse pääseb maksvusele ka ilma maitsetaimedeta. Arvestama peab aga seda, et talleliha liigne termiline töötlemine muudab selle tuimaks, kuivaks ja kõvaks. Tallekints rosmariiniga 1,5 kg tallekints 4 küüslauguküünt, peeneks hakitud 2 dl kanapuljongit 1 dl valget veini 0,5 dl oliiviõli 1 sl punasesõstratarretist punt rosmariinioksi peotäis tüümiani soola ja musta jahvatatud pipart Kuumuta ahi 220 kraadini. Tambi küüslauk peeneks, sega oliiviõliga ja määri saadud massiga tallekints kokku. Peale jahvata soola ja pipart
Võib küpsetada ahjus ka terve tagakintsu koos kondiga või siis kondiga tagakintsu lõikudena (umbes 34 cm paksused). Kui panna ahju korraga terve tagakints, võiks selle pärast maitsestamist nööriga kinni siduda st nööriga paari sentimeetriste vahedega üle tõmmata. Nii seisavad lihamahlad paremini lihastes ja praad on kompaktsem. Kui jätta külge ka tagakoot, võib koodiotsa mähkida hõbepaberisse (jääb nägusam). Eriti hea on kondiga tallekints, mis on kindlasti pehmem, õrnem ja puhtama maitsega kui lambakints. Tallekints on loomulikult ka väiksem, mis on samuti plussiks, kuna terve lambakints on ikkagi üsna suur ja nõuab arvukamat peoseltskonda. Kondita lamba tagaosa lihastest saab teha Kebabiliha, Saslõkki, lihavardaid, grill- liha (nt singilõikudena Marinaadis), Guljassi, Strooganovi, pajaroogi ja muud huvitavat. Samas võib neid täita ka täidisega nii on tulemuseks suur täidetud
sõrmede vahelt. Rootsi laud ehk buffet Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögilauana on buffet väga hinnatud hotellides ning reisilaevadel. Rootsi laua katmine nõuab erilist maitsekust ja kokakunsti tõelist tundmist. Külmlaud sisaldab rikkalikku valikut mereandidest, kalast, salatitest, lihalõikudest (singid, vorstid, pasteedid jne), kastmetest. Järgnevad soojad suupisted. Pealauale võib olla asetatud peen lahtilõikamata praad: tallekints, põrsapraad, täidetud hani jne. Sageli teenindab peakokk isiklikult, ametirüüs, vajaduse korral abistavad teda kelnerid ja ettekandjad. Eraldi on kaetud dessertlaud: esimene dessert on juust, teine dessert (magustoit) on puuviljad, kreemid, koogid- tordid, kohv. Eelistatavamad joogid on poolkuivad valged ja punased, ka roosad veinid. Igale külalisele on ette nähtud koht lauas, järgitakse viisakaid lauakombeid. Rootsi laua puhul on
annaabi.ee 
