12.Lammaste talvise söötmise korraldamine Talledega uttedele-rusikareegel: 400 g jõusööta talle kohta, näiteks kaksiktallega utele vaja anda 800 g jõusööta päevas.Tiinetele- jõusööda kogus ute kohta sõltub heina või silo kvaliteedist. Näiteks kui heinal kvaliteet kõrge, siis 250-350 g ute kohta. Kui heina kvaliteet madal, siis 450-600 g ute kohta. · hea kvaliteediga heina või silo puhul piisab teraviljade söötmisest (kaer, oder või nende segu) Loomühikuid-Utt ilma talledeta 0,7-1.0 0,4 Utt ühe tallega 1,2-1,5 0,6 Utt kahe tallega 1,5-1,75 0,7 Jäär üksiksulus 3,0-4,0 0,5 Jäär rühmasulus 1,5-2,0 0,5 Karja täienduseks: noorutt 0,4-0,5 0,2 jäärtall 0,5-0,7 0,3 Sööt Heinatüübiline heina- silotüübiline Hein 400 100 Jõusööt 120 120 Silo - 820 Mineraalsööt 10 10
MJ/kg/ka MJ/kg Kehv 7,5 6,25 Keskmine 8,5 7,0 Hea 9,5 8,0 Lammastele vajalik sulupind ja söödafront (ühe lamba kohta) sulupinda,m2/lamba kohta söödafronti, m/lamba kohta Utt ilma talledeta 0,7-1.0 0,4 Utt ühe tallega 1,2-1,5 0,6 Utt kahe tallega 1,5-1,75 0,7 Jäär üksiksulus 3,0-4,0 0,5 Jäär rühmasulus 1,5-2,0 0,5 Karja täienduseks: noorutt 0,4-0,5 0,2 jäärtall 0,5-0,7 0,3
b) 20 lammast; c) 50 lammast; d) 100 lammast; e) 300 lammast b) 20 lammast 2. Kui suur oli lammaste arvukus 2009. a 1. jaanuari seisuga? a) 30 tuhat lammast; b) 50 tuhat lammast; c) 80 tuhat lammast; d) 300 tuhat lammast c) 80 tuhat lammast 3. Kui suur oli mahelammaste osatähtsus %-des lammaste koguarvust 2008. a Eestis? a) 10%; b) 25%; c) 50%; d) 60% c) 50% 4. Kui palju peab ühe kohta olema laudas söödafronti ( ilma talledeta) a) 0,3 m; b) 0,4 m; c) 0,5 m; d) 0,6 m b) 0,4 m 5. Kui palju saab lammaste karjatamisel ühel hektaril pidada uttesid (koos talledega) keskmise saagikusega kultuurkarjamaadel kogu karjatamisperioodi vältel? a) 4-5 utte hektaril; b) 6-7 utte hektaril; c) 8-10 utte hektaril; d) 12-14 utte hektaril c) 8-10 utte hektaril 6. Kas poegimisperioodil on vajalik uttede rühmasulgudes pidamisel eraldada poeginud utt koos tallega (talledega) individuaalsulgu
annaabi.ee 
