täisnurga all. Need ei ligistu üksteisele ka viljade valmimisel, viljadeks on terised. · Hariliku kasteheina vars ja õisikuharudki on juuspeened. · Harilik kastehein kasvab sagedamini kuivadel niitudel, ta on väetamata rohumaadel heaks heintaimeks. Harva kasvatatakse harilikku kasteheina isegi kultuurpõldudel. Rohkem jääb ta siiski metsloomade toiduks. · Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või lennukite maandumisplatsi. · Tihe kasvab kasteheinamuru seepärast, et tal on nii maapealsed kui ka maa-alused võsundid, mis kergesti juurduvad ja annavad nii alguse uuele taimele. Pilliroog · Pilliroog on meie suurim kõrreline. Kui vääntaimed välja arvata, siis võib teda isegi kõrgeimaks rohttaimeks pidada. Tavaliselt on suured pilliroopadrikud paari-kolme meetri kõrgused, kuid
lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed begooniad, aas- jürilill. 5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. - 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt
lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed begooniad, aas-jürilill. 5
püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed begooniad, aas- jürilill. 5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. 5a. Maapealsete võsunditega, mille sõlmedes moodustuvad tütartaimed. Nt