Aretaja: Herbert Korjus, Olga Särak Sordileht: 1997 lühikeste mullasiseste võsunditega 20-40 cm kõrgune alushein, kasutatakse vähest hooldust vajava ebaregulaarselt väetatatava muru Sordi tunnused: rajamiseks ja püsivuse parandamiseks poolvarjulises kasvukohas ning muru, eriti spordiväljakute tallamiskindluse suurendmiseks, kaasliigid: aasnurmikas, punane aruhein pärast külvi areneb kiiresti, kevadel algab kasv hilja ja kasvutugevust on kevadel hinnatud 3,0 palliga, murus moodustab pehmepoolse madalakasvulise ja küllaltki kitsalehelise helerohelise väga
võib lühiajalise puhkuse veetmise aladel kasutada järgmisi kasutuskoormusi: männikud 10...14; männikultuurid 10; kuusikud 8...12; kaasikud ja haavikud 15...20 in/ha tunnis. Probleemina on nimetatud, et olemasolevate (1980-date lõpp) metsakasvukohatüüpide rekreatiivse mahutavuse normide esitusühikute erinevus takistab nende kasutamist. M. Marguse poolt (Margus 1978) on koostatud metsatüüpide orienteeruva tallamiskindluse jaotus (analoogiline tabelis 8 tooduga, jaotiseid on rohkem), kus ajutise ligilähedase piirkülastusnormi ühikuna on kasutatud inimest hektari kohta päevas. Kasvukohatüübi tallamiskindluse alusel on võimalik määrata ala(de) tallamisohu klass: I-II-III, kus I klass on kõige tallamisõrnam ja III kõige tallamiskindlam. Tabel 8. Erinevate kasvukohatüüpide tallamiskindlus Külastajate arv
I osa: KASVUPINNASTE OMADUSED 6 1. KASVUPINNASTE FÜÜSIKALISED OMADUSED Kasvupinnase füüsikalised omadused olenevad teda moodustavate osakeste suurusest, erineva läbimõõduga osakeste vahekorrast ning osakeste keemilisest koostisest. Võib öelda, et pinnase mehhaaniline koostis määrab suuresti ära tema muud omadused: temperatuuri-, vee- ja õhurežiimi, toitainete sisalduse ja sidumisvõime, tallamiskindluse, mullaelustiku iseloomu jm. Seega on pinnase füüsikalistel omadustel teataval määral primaarne iseloom, mis tähendab, et nad määravad suuresti ära ka pinnase keemilised ja bioloogilised omadused. 1.1. Kasvupinnaste põhikomponendid ja nende mõju pinnaste omadustele 1.1.1. Kasvupinnase mineraalosa Kasvupinnase põhikomponendiks on tema mineraalne osa, mis moodustab justkui „karkassi“, mis kannab või mahutab nii orgaanilist kui keemilist osa