Tõrje: haigestunud taimeosad hävitada, vältida liigset niiskust, fungitsiidid. o Maasika-punalaiksus o Maasika fütoftoroos eestis pole leitud. Tekitab juuremädanikku. Haigustekitajad on mullaseened, säilivad mullas ja kahjustunud taimeosadel. Tõrje: mitte istutada maasikat samale kohale 6-8 aastat. Haiged taimed koos mullaga eemaldada ja hävitada. o Kõrreliste helelaiksus nisul haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna taliviljal. Suve jooksul mitu põlvkonda eoseid, mis levivad vihma ja tuulega. Saagikadu kuni 40%. Tõrje: seemnete puhtimine, kõrrekoorimine, keemiline tõrje. o Nisu pruunlaiksus eoste moodustumiseks vajalik märg leht. o Kõrreliste pruunlaiksus haigustekitaja säilib seemnel, taimejäänustel, mullas lülieostena. Tõrje: viljavaheldusega, resistentsusaretus, keemiline tõrje. o Odra-triiptõbi haigustekitaja talvitub seeneniidistikuna terades, seemnete pinnal
Speltanisu terad on väikesed ja pruunid. Vastupidiselt teistele nisusortidele, on nad tugevalt oma väliskesta küljes kinni. Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel. Jõgeva instituudi katsed kinnitasid, et spelta on tavalisest nisust vähenõudlikum. Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik. Ta on külma-ja põuakindlam, haiguskindlam, kasvab igasugustel muldadel, annab stabiilsema saagi ega nõua eriti väetamist. Speltaseeme külvatakse koos sõkaldega. Kasvuaeg on taliviljal pikk 330 päeva, hektarisaak 23,5 tonni. Talispeltat on kaks tunnustatud sorti `Frankenkorn' ja `Obergrumer Rotkorn'. Suvispeltal tunnustatud sorte pole. Kõige suurem kunst on terad kestast kätte saada. Ajalooliselt on sõkalde eemaldamiseks kasutatud kiviveskit, praegu toodetakse spetsiaalseid speltakoorijaid. Speltanisus on ka palju kiudaineid, aminohappeid ja rasvhappeid. Kaloreid seevastu annab ta tavalisest nisust vähem. Speltanisus sisalduv tärklis on hea
arvestata amortisatsioonikulusid, et saaks osta uusi masinaid) Kuid müügihinna 1500 kr/t ja ha-toetuse 400 kr/ha puhul on loota väikest kasumit ka masina töökulude 3500....3900kt/ha korral. Maksimaalne ostuhind riigireservi ostmisel on toidunisul 1900 ja -rukkil 1800 kr/t.Keila TERKO ostis toidunisu hinnaga 1800-2000 kr/t,söödaks1700 kr/t ningotra 1500 kr/t. Nende andmete alusel on võetud arvestustes suvivilja kokkuostuhinnaks 1700 kr/t taliviljal 1800 kr/t. Teemaks valisin just selle teema kuna teravili on olnud ja arvatavasti jääb üheks tähtsamaks põllukultuuriks Eestis,mida kasvatatakse käesoleval ajal juba üle 300 000 hektari ja selle viljelemine on tõusujoonel. Siit ka jätkuv huvi teraviljakasvatuse masintehnoloogia vastu, eriti aga selle vastu, kui palju maksab selleks vajalik põllutööde masinapark ja kui suured on selle asendus kulud aastas. 1. MÕNINGANE ÜLEVAADE TERAVILJA KASVATUSE
annaabi.ee 
