Tuli sõjaväeteenistuselt koju: isa ja ema surnud ja tema esimene armastus Korinna oli oma isa mahitusel ja pealekäimisel läinud abikaasaks rikkale mehele. Sellises masendavas seisus kaotas S huvi ka skulptori ameti vastu. 45.a. armus ja abiellus Xanthippega, kes oli pottsepa noorim tütar ja kellega kohtus ta pottsepaäris ning kes jäi silma osava sõnakasutuse ja terava keele poolest, mis S meeldis. Xanthippe oli sõjakalt meelestatud, riiakas, talumatu tulehark, kes ei talitsenud oma meeleolusid ja valas nende käigus S-le solki kaela, kihutas välja majast oma mehe sõpru, lükkas laudu ümber ja sõimas S-i päevavargaks ja lobasuuks. Kuigi see on vaid legendi tasemel jutt, on Xanthippe siiski riiaka ja talumatu naise sümbol tänapäevani. S see ei häirinud, sest tema läks hommikul vara Ateena tänavatele ja agoraale (turuplats) jutlema, veenma, äratama, etteheiteid tegema, moraliseerima ja ateenlaste tarkust järgi katsuma ning
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. suutmatuteks kaarikut kõrgele kanda. See, mis kaariku raskeks teeb, on meelelised muljed, mida hing kogub oma maise elu kehalises eksistentsis. Nii ongi surelike hingedega olukord selline, et vaid vähesed suudavad jumalatele järgneda. Kui nad jõuvadki taevavõlvile kisub nende tähelepanu pidevalt endale halvast tõust hobune. Iseäranis siis, kui kaariku juht ei ole teda piisavalt hästi talitsenud. Seetõttu jääb neil ülevaade ideede valdkonnast jumalatega võrreldes katkendlikuks. Teistel surelikel hingedel osutub halb hobune aga sedavõrd mõjukaks, et hingekaarik polegi täielikult juhitav ning selle sõidusuund kujuneb jõudude koosmõjus, mille tekitavad kaks eri suunas tirivat hobust. Nii kulgeb kaariku sõit vonklevalt – kord tõuseb see taevavõlvile, kord langeb jälle allapoole. Järelikult saab selline hing veel hoopis piiratuma ülevaate ideedevaldkonnast
et tahtis vaadata võimsat tuld, sellist ei ole ta veel eales näinud, ja tegelt istus ta suitsu all kus ei olnud tuld kuid kui kass ta süles tahtsi minna siis järgens Riia talle ja perenaine kiitis tarka kassi. Samal ajal lähenesid mehed koos Antsuga kanderaamil ta elamute poole mis kõik tules ja ülesküttetud nagu puhas põrgu. Ants asetati väiksesse majasse kuhu ta oli tahtnud Jürka paigutada. ja mindi lähemalt uurima mis toimub, Nagu näha oli Jürka siin talitsenud nagu oma maja juureski, keegi talle vastu ei suutnud seista ja mehed langesid nagu lehed sügisel. Oleks Ants ise seda pealtnäinud oleks ta võrdlemisis rahul, sest tule vastu on tal kindlustus ja uusi, moodsamaid hooneid on tarvis vaja, Anst oleks ka pareminin organiseerinud kaitse olles läbi ja lõhki ühiskondlik inimene sha preagu lebas ta teadvuseta murul ja seega ilma mingi plaanite tormati triviaalselt Jürkale kalla,e saadeti ka hoovi koerad kes kurikaga said
annaabi.ee 
