Peale selle ilmumist kujunes ta Eesti esipoeediks. Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. 4. KOGUMIK ,,AMORES" Luulekogu ,,Amores" keskseks teemaks on armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu põrkab kokku talitsematute lihalike himudega, toob kaasa hingevaeva ja enesesüüdistusi näiteks: "Maria", ,,Neitsi saunas", ,,Igavesti". Värsiskeem on abacbddc. Luuletus ,,loobumus" oli eriti hea luuletus, mis räägib armuvalust ning purunenud südamega kaasnevast nukrusest. Kuigi kohati võib luuletusest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda. Visnapuu luule varieerus varasemast provokatiivsest, futurismist innustunud ja
1932 Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) 1951 Päike ja jõgi Esikkogu "Amores" 1917, tuumakaim ja isikupäraseim eesti luules. Väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskendav teema armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu põrkab kokku talitsematute lihalike himudega, toob kaasa hingevaeva ja enesesüüdistusi. Iseloomulik on minevikku jäänud elamuste leebe kirgastumine mälestustena. See liin jätkub ka kogudes "Jumalaga, Ene!" ja "Käo-orvik", väljendades Visnapuule olulist tõdemust, et lepitus enesega või harmoonia on võimalikud alles pärast tegelikku elamist, mõtte selgimist. Visnapuud süüdistatud Jumalasalgamises ja pattudes, kuid vahekord Jumala ja kristliku eetikaga oli luuletaja jaoks väga tähtis.V luules
Kõik kes armu said, pidid elu lõpuni kandma riietele õmmeldud punaseid riste ja vitsakimpe. Neljateistkümne aastaselt nägi Henry kuidas isa seisis silmitsi diplomaatilise ja sotsiaalse kriisiga. Suhted Inglismaa ja Hispaania vahel olid kaubanduse tõttu halvad. Henry 16. aastaseks saades oli isa määranud talle range eralduse. Tal ei lastud kohtuda, ega rääkida kellegagi väljaspool väheste valitute ringi. Henry vaikis pidevalt kartusest isa talitsematute vihapursete ees. Kuninga sagedased raevuhood olid õukonna kõnaaineks. Kuningas peksis isegi oma tütart Maryt, täiesti ilma põhjuseta ja sama juhtus ka tema pojaga. Kuningas sattus vahest transitaolisse seisundisse, silmad olid kinni, ei olnud ta ei unes ega ärkvel. Tõenäoliselt läksid kuningas Henry suhted pojaga sassi siis, kui poisist oli kasvanud pikk tugevate lihastega nooruk. Asjadega kursis oleva printsi sugulase Reginald Pole`i väitel vihkas Henry VII
annaabi.ee 
