Triin Muulmann KASUMIARUANNE Kasum on ettevõtte töö tulemusena laekunud tulude ja nende saamiseks tehtud kulude vahe. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Põhiseos: Müük - Müügikulud - Talitluskulud + Muud tulud (kulud ) - Maksud = Kasum Kasumiaruannet võib defineerida kui firma tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga. Kasumiaruanne on ühe bilansirea , Perioodi puhaskasum (kahjum), detailne lahtikirjutus. Kasumiaruanne koostatakse perioodi kohta ( kuu, kvartal, aasta) kasvavalt. Põhimõtteliselt on võimalik 2 varianti: 1) klassifitseeritakse kulud kuluelementide lõikes Näide: Realiseerimise netokäive 1 000 000 Tööjõu kulu 270 000
NÄIDE 7.4. Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa. Kiirtee hoolduskulud pika ajavahemiku peale koosnevad kahest osast. Üks osa kuludest on kapitalikulu hooldusjaamade rajamiseks, kus paiknevad hooldustööliste tööruumid ja hoitakse tee korrashoiuks vajaminevat tehnikat. See osa kuludest on võrdeline hooldusjaamade arvuga: C1 'a n , kus n on hooldusjaamade arv ja a konstant (ühe hooldusjaama rajamiskulud kroonides). Teise osa kuludest moodustavad igapäevased talitluskulud (tööjõu-, materjali-, kütusekulu) ja sõltuvad sellest, kui kaugele tuleb hooldustöödele (tee puhastamine lumest, sildade hooldamine) sõita. Mida rohkem on hooldusjaamu, seda väiksemad need kulud on, sest seda vähem on vaja inimesi, ressursse ja tehnikat transportida. Need kulud võib algebraliselt avaldada pöördvõrdelise sõltuvusena hooldusjaamade arvust: b C2 ' , kus b on konstant. Kogukulud on nende kahe komponendi summa:
Näide 7-3 Kogukulude mudel, lineaarne ja pöördvõrdeline osa Kiirtee hoolduskulud pika ajavahemiku peale koosnevad kahest osast. Üks osa kuludest on kapitalikulu hooldusjaamade rajamiseks, kus paiknevad hooldustööliste tööruumid ja hoitakse tee korrashoiuks vajaminevat tehnikat. See osa kuludest on võrdeline hooldusjaamade arvuga: C1=a×n, kus n on hooldusjaamade arv ja a konstant (ühe hooldusjaama rajamiskulud). Teise osa kuludest moodustavad igapäevased talitluskulud (tööjõu-, materjali-, kütusekulu) ja sõltuvad sellest, kui kaugele tuleb hooldustöödele (tee puhastamine lumest, sildade hooldamine) sõita. Mida rohkem on hooldusjaamu, seda väiksemad need kulud on, sest seda vähem on vaja inimesi, ressursse ja tehnikat transportida. Need kulud võib avaldada pöördvõrdelise sõltuvusena hooldusjaamade arvust: C2=b/n, kus b on konstant (hooldustöödeks kasutada olev raha). Kogukulud on nende kahe komponendi summa:
annaabi.ee 
