teostamisel kasutatakse. Ida- ja Kesk-Euroopa riikide maakorraldusalaseid küsimusi lahatakse läbi mõningate nimetatud regiooni riikide näidete (Bulgaaria, Tsehhi, Ungari ja Rumeenia). (Ridell, Rembold 2002) Et artikkel oli üsna kompaktne, sisaldas see väga tihedalt informatsiooni millest enamus oli meeldival kombel minu jaoks uudne. Kuna olen vaid mõnevõrra kursis sellega, mis on lähiajaloos maakorralduse alal Eestis toimunud, oli vägagi huvitav tutvuda sellega, kuidas on talitatud teistes mõnevõrra sarnases olukorras olnud riikides. (Ridell, Rembold 2002) Leiti, et kuigi maakorralduslikud tehnoloogiad on põhjalikult arenenud, on siiski erinevate andmebaaside ühildamine võtnud põhjendamatult kaua aega, nagu ka mitmete Euroopa riikide maakorraldusalased ümberkorraldused nagu ümberkruntimised ja maade tagastamised. Seejuures nenditi, et tähtsal kohal nimetatud tööde lihtsustamisel olid uudsete GIS, LIS ja muude taoliste süsteemide kasutuselevõtt
vaatlusplatsile. Teine etapp tuli lõpetada 1958. aastal. Üldmaksumuseks oli 5,471 miljonit rubla. (1) 1.3. Kes rajamisega tegelesid Tõravere Observatooriumi rajamisega tegelesid väga paljud inimesed. Kõige esimene, kes pani üldse aluse Tõravere Observatooriumi rajamisele oli Aksel Kipper, kes saatis kogemuste omandamiseks Grigori Kuzmini ja Harald Kerese Nõukogude Liidu teistesse observatooriumitesse vaatama, et kuidas seal on talitatud. Veel on oma panuse andnud A.Breedet, E. Kaske, R. Laigot, Jaan Einasto ja Liia Einasto. 1 Foto 6. Pildil Taavet Rootsmäe. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Foto 7. Pildil Ernst Öpik. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm
korrastatud ala, kus asub restaureeritud ja konserveeritud Edise linnus. Turistimagnet Tööde praeguse etapi ehk arheoloogiliste uuringute eesmärk on välja selgitada, mis ruumid olid linnusetornis ja milline on linnusekompleksi põhiplaan. Kompleksi ei kaevata täies ulatuses välja, vaid tehakse vundamentide järgi selgeks ruumide asukohad. Pärast mõne ruumi avastamist tehakse sinna surf ja kaevatakse see välja nagu on talitatud juba torni osas. "Tänaseks oleme saanud teada, et väravatorni keldrikorrus on säilinud peaaegu täies kõrguses, selle võlvid paraku mitte. Pool keldrikorrust on tühjaks kaevatud ja kaevatakse ülejäänud poolt. Oleme ka tõestanud, et väravatorni ees asus vallikraav," ütles Raud. Esemelised leiud pole nii ulatuslikud kaevamise käigus on leitud XIX sajandist pärit taldrikutükke, 100aastaseid pudeleid, 150aastane mundrinööp ja üks musketikuul vanemast ajast. Raua sõnul pole
vanaisaga Salmet külastada, kes veel Mõmmiga elus olid, vanaisa lendas puude kohal, Leemet kõndis, ühtäkki märkas taat raudmehi ja võeti plaaniks ennem mõned ära tappa, et Mõmmile liha viia ja Salmele kolp, siis aga tabas vanaisa nool ja ta langes maha, Leemet hakkas üksi raudmeeste vastu võitlema kuniks teda tabas mõõgalöök pähe ja ta teadvuse kaotas - teadvusele tulles avastas ta end puu külge seotuna, peagi kuulis ka vanaisa häält, kellega oli talitatud niisamuti ja lisaks 1 silm välja torgatud, ka oli püütud mürgihambaid välja saada, kuid edutult, ta veeti ära, lõigati selg lõhki ning murti ta ribid, vanaisal õnnestus tema suule pandud rihm purustada ja piinajat hammustada, mis järel viimane suri, kuid siis tuli uus raudmees ja raius tal pea otsast - nüüd oli Leemeti kord, kes veeti samasse kohta kuhu vanaisagi, valmistuti teda piinama kui ühtäkki raudmeeste pead viltu hoidma hakkasid ja neid mere poole kiskuma hakkasin, kuniks
annaabi.ee 
