Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus.
Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda. See oli eesti suusatajate esimenemedal N Liidu meistrivõistlustelt. 28. jaanuaril algasid Võrus Kasaritsas esimesed sõjajärgsed Eesti meistrivõistlused suusaaladel. Eesti meitrivõistlused toimusid kahes etapis. Algul Viljandis ja seejärel Rakveres. 9. veebruaril avati Eesti NSV I talispartakiaad. Suusavõistlusi peeti Otepääl. Küüditati Eesti üks tuntum suusataja Paul Kukk 25. märtsil koos perega Siberisse. Olles nädal enne võitnud N Liidu meistrivõistlustel patrullsuusatamises pronksmedali. Võidetud medali, mis oli rongis jäänud esindaja kätte, sai mees endale alles 1971. aastal. N.-ö märtsipleenum näitas kätte suunad , kuidas paljastada kodanlikke natsionaliste ka spordis. Riigivastaseks kuulutati ka mitme suusaspordiga seotud inimese tegevus.
Sellega tähistati nõukogude kehakultuuriliikumise juubelit. Sellel oli kolm ülesannet: demonstreerida nõukogude kehakultuuri ja spordi edusamme, tõsta huvi kehakultuuri vastu ja tugevdada rahvusvahelise töölisspordiliikumise ühtsust. 1956.a toimus Moskvas NSV Liidu rahvaste I spartakiaad, kus võistlused toimusid 20 spordialal. Eesmärgiks oli tõsta kehakultuuri massilisust ja sportlaste meisterlikkust. 1962.a peeti NSV Liidu rahvaste I talispartakiaad. NSV Liidu sportlaste osalemine rahvusvahelistel võistlustel: 1946.a pääsesid NSVL kergejõustiklased IAAF'i eriloal EU meistrivõistlustele. Samal aastal osalesid tõstjad maailmameistrivõistlustel. 1952.a võtsid NSV Liidu sportlased esmakordselt osa suveolümpiamängudest Helsingis. 1956.a osaleti taliolümpiamängudel Viimased om kus NSVL osales: 1988.a NSV Liidu sportlased (mitmekordsed olümpiavõitjad): Larisa Latynina võimleja 1956.om sai 4kulda, 1hõbeda,1pronksi; 1960
annaabi.ee 
