Fibo5 plokk. Foto: Weber 5 • Lux 88 vaheseinaplokk, mis on mõeldud vaheseinte ehitamiseks. Seinu võib laduda korraga täies kõrguses lõpuni välja ning plokkides olevaid õõnsusi võib kasutada elektrijuhtmete ja veetorude kanalitena. Plokkide mahukaal on 955 kg/m3. Joonis 4. Lux 88 vaheseinaplokk. Foto: Weber • Fibo taldmikuplokk, mis on ette nähtud lintvundamendi taldmiku tegemiseks. Plokkide mahukaal on 850 kg/m 3. Joonis 5. Fibo taldmikuplokk. Foto: Weber • Fibo U-plokk, mida kasutatakse konstruktsioonidelt tuleneva koormuse ühtlaseks 6. jaotamiseks müüritisele. Plokkide mahukaal on 900 kg/m3. • Fibo õõnesplokk, mida kasutatakse ventilatsiooni-
all. Mullbetoondetailide kivistamiseks kasutatakse sageli autoklaavimist. Aururõhk autoklaavis on 0,8…1,0MPa ja temperatuur 160…1800C. Mõnikord kasutatakse kivistumise kiirendamiseks ka elektrilist soojendamist. Kui kasutatakse kiirkivistuvat tsementi või aluminaattsementi siis mingit kivistumise kiirendamist vaja ei ole. Aluminaattsemendi puhul on aurutamine isegi keelatud, kuna tekiks liigne kuumenemine. Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka
8.8. TÄHTSAMAD BETOON- JA RAUDBETOONDETAILIDE TÜÜBID Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. JOONIS 8.8.1. Vundamendiplokid: a- lintvundamendi taldmikuplokk, b- keldriseinaplokk, c- postvundament. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud
Kordamine: 1. Mis operatsioonidest koosneb sarruse valmistamine? 2. Milles seisneb vormide ettevalmistamine enne toote vormimist? 3. Mis operatsioonidest koosneb raudbetoontoodete vormimine? 9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid Vundamendiplokid. Need tehakse raskebetoonist. Joonis 9.8.1. Vundamendiplokid: a – lintvundamendi taldmikuplokk, b – keldriseinaplokk, c – postvundament. Seinaplokid. Need jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist. Suurplokkide paksus peab vastama seina paksusele. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata. Varasematel aegadel neid ehitati. 128 Joonis 9.8.2
annaabi.ee 
