a2= ϒR = 1,5 =100,8 Leian vajaliku talla laiuse: √a + 4 a V −a 2 2 1 1 2 √100,82 + 4 ∙67,1 ∙ 396,8−100,8 B= 2a 1 = 2 ∙67,1 =1,79 m Valin B=2,1 m. Täpsustan vundamendi kaalu: - Taldmik 0,35∙2,1∙25=18,4 kN/m - Sein taldmikul 0,19∙2,3=0,6 kN/m - Pinnas ja keldripõrand taldmikul 1,85∙20∙0,25=9,25 kN/m Kokku normatiivne 28,2 kN/m Kokku arvutuslik 1,2*28,2=33,9 kN/m KOKKU Vd=396,8+35,5=430,7 kN/m
Nc = (Nq 1)cot ' = (10,44 1) cot 24,8º = 20,4 N = 2(Nq 1)tan ' = 2(10,44 1) tan 24,8º = 8,72 q' = 0,6 · 15,9 = 9,54 kN/m3 dk = (0,6 + 1,65)/2 = 1,13 m V1 = 403,5 kN/m 113,12 + 4 69,3 403,5 -113,1 B= =1,73m 2 69,3 Kuna peenliiva all on nõrgem möllikiht, valin taldmiku laiuseks B=2,5m Täpsustatud vundamendi kaal pinnas taldmikul (1,45 + 0,3) · 1,15 · 17,5 + 0,5 · 1,15 · 17,0 = 45,0 kN/m taldmiku omakaal 2,5· 0,4 · 25 = 25 kN/m Kokku 45,0 + 25,0 = 70,0 kN/m Koormus pinnasele kokku 403,5 + 70,0 = 473,5 kN/m Vundamenditaldmiku kandevõime kontroll R = B(0,5'BN + q'Nq + c'Nc) = 2,5(0,5 · 15,9 · 2,5 · 8,72 + 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4) = 778,1 kN/m > V = 451,8 kN/m Kandevõime on tagatud!
=V/A, kus on pinge taldmiku all; V summaarne koormus alusele; A vundamendi pindala Kui koormus rakendub ekstsentriliselt (e0), siis vundamendi servadel tekkiv min ja max surve (joonised b,c,d) leitakse valemitega max = V / A + M / W; min = V / A - M / W , kus M = V * e0 - jõu V moment vundamenditalla tsentri suhtes; W - vundamenditalla vastupanumoment. Ristkülikulisel taldmikul küljemõõtmetega L ja B on A = L*B ja W = L*B 2 / 6 ja sellisel juhul max = V*(1 + 6 e0 / B) / L*B; min = V *(1 - e0 / B) / L*B . Nendest valemitest on näha, et kui ekstsentrilisus e0 on väiksem kui B/6, siis tekivad vundamenditaldmiku all ainult survepinged (joon. b). Kui ekstsentrilisus suureneb, peaksid taldmiku ühe otsa alla tekkima tõmbepinged (viirutatud osa joon d). Tegelikkuses ei saa tekkida tõmbepingeid
1. pais võib nihkuda alumise bjeffi poole - Wh 2. pais lükatakse üles - Wf 3. pais lükatakse ümber alumise bjeffi – kui Wh ja Wf kombinatsioon •Aktiivjõududeks on 1.Horisontaalsete rõhujõudude resultant Wh ja mõjub alati AB poole 2.Ülalt alla suunatud vertikaaljõudude resultant Wv alati suunaga ülalt alla 3.Paisule alt üles mõjuvate jõudude resultant Wf . Koosneb filtratsiooni vasturõhust ja Archimedese jõust •Paisu reaktiivjõud on paisu taldmikul mõjuvad 1.hõõrdejõud (T) 2.nakkejõud (S). 6. Voolamise tüübid ja nende vooluparameetrid. Sängi kalde mõju voolutüübile Rõhuta voolamise tüübid ja nende voolu tingimused Üldiselt voolamist lahtistes sängides iseloomustab 3 tüüpi: • käre • rahulik • kriitiline • Voolutüüpi saab määrata dimensioonitu kriteeriumiga nn Froude’i arv. Viimane väljendab füüsikaliselt kineetilise ja potentsiaalse energia suhet.