Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest.
Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Kloroplastid ei sisalda pürenoide. Osjad võivad olla nii ühesuguste kui erinevate eostega. Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. KLASS OSJAD. Klassi kuulub üks perekond osi. Liikide üldarv on 30-35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks
Osjad võivad olla nii ühesuguste kui erinevate eostega. Esineb ka heterotallism – ühesugustest spooridest tekivad erinevast soost gametofüüdid. Eose kest koosneb kolmest kihist: intiinist, eksiinist ja periinist. Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond – osi. Liikide üldarv on 30-35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste – kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad.
tippudes. Osjad võivad olla nii ühesuguste kui erinevate eostega. Esineb ka heterotallism ühesugustest spooridest tekivad erinevast soost gametofüüdid. Eose kest koosneb kolmest kihist: intiinist, eksiinist ja periinist. Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond osi. Liikide üldarv on 30- 35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel
tippudes. Osjad võivad olla nii ühesuguste kui erinevate eostega. Esineb ka heterotallism ühesugustest spooridest tekivad erinevast soost gametofüüdid. Eose kest koosneb kolmest kihist: intiinist, eksiinist ja periinist. Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus. Klass osjad- Equisetopsida. Klassi kuulub üks perekond osi. Liikide üldarv on 30- 35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Välimuse poolest sarnanevad oma puukujuliste eellaste kalamiitidega, kuid on neist tunduvalt väiksemad. Maapealsed võsud on osjadel
annaabi.ee 
