tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Suuremate tööriistade valm. kasut. kristalseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. Selleagsed kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimet. ka talbadeks, varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones lõuna poolt Euroopast. (Kunda lammasmägi/ Pulli) Kammkeraamika kult.- U. 3300. a paiku eKr. jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispind oli kaunistatud lohukeste ja täketega, tehti arvatavalt kammi meenutava riistapuuga, sealt ka nimetus kammkeraamika kultuur.
Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks), ahing(kalapüüdmisel),jäätuur(jäässe augu lõhkumisel),algelised võrgud, luust konksud( ka kalapüüdes),harpuunid(suuremate veeloomade küttimisel) Kammkeraamika kultuur u.2500a. eKr/paremini valmistatud savinõude tüüp/kaunistatud kammitaolise esemega/seostatakse uute hõimude saabumisega/kütid ja kalastajad/tööriistade valmistamis oskus võrreldes varasemaga tublisti arenenud/tulekivist kirved lihvitud üle terve pinna(varasemalt
analüüs viitab valdava osa elanike europiidsele rassile. *Tegevusalad- tähtsal kohal oli jaht metsloomadele (põdrad, koprad, veised, karud, metssead). Käidi ka kala. *Tööriistad- tööriistade valmistamisel kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Kõõvitsaid kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks jm. Tollased kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimatati talbadeks, varretati sarvest kivipeade abil. Luudest ja sarvedest valmistati mitmesuguseid töö-ja terbeesemeid. (toruluudest valmistati jäätuurad, mille abil raiuti talvel jää sisse auk. *Arheoloogiline kultuur- vanade asulate etniline ühtekuuluvus. 4. Kammkeraamika kultuur 4. a.tuh. algus e.Kr., venekirveste kultuur 3.a. tuh. algus e. Kr. Lk. 13-15 (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, uskumused) *Kammkeraamika kultuur- umbes 4000 a e. Kr. Elanikud arvatakse pärinevat