Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset.
Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset.
Kahjustused limbilises süsteemis võivad põhjustada ohjeldamatut aplust söömisel ning seksuaaltungi ja aktiivsuse suurenemist, normaalse hirmu- ja vihareaktsiooni kadumist, mälu nõrgenemist. +Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Vaheaju asetseb keskaju ja ajupoolkerade vahel. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja basaalganglionitest ning juhib seda ajukoores olevatesse motoorse funktsiooniga seotud piirkondadesse. Vaheajus on ka struktuurid, mis sarnaselt retikulaarformatsioonile mõjustavad tähelepanu ja teadvuse taset
amneesialiikidest.) Näiteks ei mäletanud H. M., et tema lemmikonu oli surnud juba kolm aastat enne kirjeldatud ajuoperatsiooni. Kuid väga hästi mäletas H. M. sündmusi palju varasemast ajast kõigest, mis leidis aset enne tema 17. eluaastat. Seega oli H. M-il kahjustunud hiljutiste sündmuste eksplitsiitne (eriti episoodiline) mälu, kuid peaaegu puutumata olid protseduuriline ja lühiajaline mälu. Hiljem ongi paljudes samalaadsetes uurimustes selgunud, et oimusagaral ja vaheajul (eriti talamusel) on eriline roll just hiljutiste sündmuste, üksikepisoodide ja omaduste sidumisel ühtseks tervikuks ning selliste terviklike mälupiltide talletamisel pikaajalisse mällu. 5 Mäluprotsessid Mälu töö aluseks on informatsiooni säilitamist tagavad protsessid (vahel nimetatakse ka mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil
annaabi.ee 
