ustavaks hingeks. Ma võlgnen talle kõik." Lahkuminemises oli rohkem süüdi Anais, kui Henry. Mees unistas ühisest elust, romantilisest vaesusest kahekesi. Anais ei mõelnud selle peale hetkegi. Kindel vaist ütles talle, et see mees on küll hea armastuses, ent mitte elus, ning targalt ja halastamatult takistab ta Henry iga katset nende suhet avalikuks teha. Pole tänini selge kas Hugo midagi teadis. Võimalik, kuid sel juhul ta vaikis armastusest, võib-olla ka taktitundest. Lahkuminek jäi venima aastateks, sellel ajal käisid mõlemad omi kirjanduslikke radu ning tekkisid ka uued armusuhted Henry abiellus veel kolm korda ning sõda lahutas nad lõpuks teineteisest. Ent nad jäid sõpradeks, kirjavahetus käis ikka edasi ja edasi, ja läks täide see, mis Anais armuloo alguses oma päevikule usaldas: ,,Henry jääb minu olemusse alatiseks, hoolimata sellestki, et ma nii mõistlikult meie armastuse lõppu ootan. Ma näen, et sõprus
(Nannetti 2004: 92) Keeleõpes on väga oluline veatult rääkida. Kes tahab võõrkeeles suhelda, peab aktiivne olema ja initsiatiivi enda kätte haarama. See polegi nii lihtne. Kõigepealt tuleb oma häbelikkusest lahti sada. Seltsiva loomuga lobisejale on see muidugi lihtsam kui enesessetõmbunud mõtlejale. Suurimad on psüühilist laadi probleemid. Kas te kuulute inimeste hulka, kes on ka emakeeles suheldes pigem tagasihoidlikud ja häbelikud ning taktitundest lähtuvalt ei soovi teisi tülitada? Teid aitab ehk järgnev harjutus: võõrkeeles ei ole te kunagi päris loomulik. Te olete ju omandanud mingite eeskujude häälduse ja intonatsiooni. Teie käsutuses olevad sõnad pole mitte teie, vaid õpiku omad. Suhtuge seega võõrkele kõnelemisse kui rolli, millesse te ajutiselt satute. Roll võimaldab teil situatsioonist psüühiliselt distantseeruda. (Kleinschroth 2000: 208)
asusid elama omaette. 1993. aasta alguses kutsus president L. Meri Aleksander Einselni Eesti Vabariigi Kaitseväe juhatajaks, millisesse ametisse ta kinnitati sama aasta 4. mail. Poolteist kuud hiljem 17. juunil 1933 sai A. Einseln esimeseks taastatus Eesti Vabariigi kindralmajoriks. Kahjuks näitasid järgnenud aastad, et A. Einseln ei suutnud sisse elada kodumaa olustikku. Värskel kindralil jäi puudu paljude oma alluvate mõistmisest ning taktitundest; ei laabunud koostöö Kaitseministeeriumiga. Kõik see viis A. Einselni konflikti suure osama oma ohvitserkonnast nong muudest sõjandusasjatundjaist. Sellele vaatamata tegi ta 1995. aastal oma auastmeredelil lausa fantastilise hüppe: 22. juunil ülendas president ta kindralleitnandiks ja 3. detsembril kindraliks. Eesti Vabariigi kõigi aastate teise täiskindralina ( Johann Laidoneri kõrval, kellel selle auastme saamiseks tuli võita Vabadussõda, ning seejärel oodata 19 aastat) on A.
annaabi.ee 
