Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Vaala pilt Rohevetikas Norramere võrdlus · Norra meri on suurem kui Lääne meri · Norra mere soolsus on suurem Lääne mere omast Mere tähtsus
Sünonüümid: mügin, pugin, kihin, kõgin, itsitus, irvitus, lagin, lõkerdus, naerupahvak, naerupuhang, naerupahvatus, naerupurse. Sõna NAER skalaarne vastandus ehk antonüüm, täpsemalt võrdne antonüüm, on NUTT. Sõnad on ühel tasemel ja võrreldavad nagu hea vs halb. Hüponüümiline suhe: NAER on sõnade IRVITUS, NAERATUS hüperonüüm, sest see on nii-öelda liiginimetus. NAER on kõige laiem mõiste, mille tähendus saab kitseneda, täpsustuda. IRVITUS ja NAERATUS on omavahel taksonoomilises suhtes. MUIE on sõna NAERATUS hüponüüm, sest on sellest laiem mõiste. Meronüümiline suhe: NAER on sõnade NAERUPAHVAK, NAERUPUHANG, NAERUPAHVATUS, NAERUPURSE meronüüm, sest naer võib alata nt purske või pahvakuga, st sõna NAER suhtub sõnasse NAERUPURSE nagu sõna AUTO suhtub sõnasse ROOL. Purse on naeru osa. Naer on naerupahvaku, -puhangu-, pahvatuse- ja purske holonüüm. Proportsioonisarja suhe: 2
Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (kõlvikud, asulad, teed jms.);
(kartsialad). J6gede kallastel on levinud luhaniidud. LOODUSKAITSE: objekt v6i ala. MAASTIK 1.mistahes suuruse ja keerukusega looduslik-territoriaalne systeem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikus toimuva aine ja energiavahetuse t6ttu harmoonilise terviku ja m6jutavad yksteist (nt. metsaga kaetud moreenkyngas ja soomassiiv). 2.kindla mahuga yksus geokomplekside taksonoomilises systeemis; maastikurajoonimise p6hiyksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat kui ka k6rgemat j2rku yksustest. Iga maastik on m6ne temast suurema ja keerulisema taksonoomilise yksuse (nt. maastikurajooni, maastikuprovintsi, fyysilisgeograafilise maa, maastikusoondi jt.) koostisosa. 3.looduslik-majanduslik territoriaalne systeem, milles on vastastikuses seoses puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (k6lvikud, asulad, teed jne.) 4
Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seostes puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (kõlvikud, asulad, teed jms.) peisaaz, mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (see käsitlusviis on
Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis (Taksonoomia on isendite liigitus ja liigitamisega tegelev teadusharu- klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus ). Maastik on peižaas ( ehk maastikupilt), mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (seda käsitlust kasutatakse tänapäeval kunstis ja kõnepruugis). Maatik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused
annaabi.ee 
