b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane, v6ibolla isegi kordumatu, ja see omapära tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt ühtlane, regioonisisesed erinevused, kui neid esinebki, on vähemtähtsad ja neid ei tule r6hutada, vahemalt mitte sellel taksonoomiaastmel; d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb täpselt ära näidata teda ümbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtähtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega ühendada koos nendega ülernregiooniks. See annab geograafile v6imaluse tootada mitmes m66tkavas, mitmesugusel üksikasjalisuse v6i üldistatuse tasemel. Ta v6ib väga üksikasjalikult kirjeldada pisikesi alarnregioone, mis isegi kokku katavad vaid väikese osa Maast, kuid v6ib ka
organismidest kuni suurte kübarseenteni. Sellegipoolest on seeneriik suuresti läbi uurimata. Oletatakse, et maailmas eksisteerib poolteist miljonit seeneliiki, millest tänapäeval on formaalselt kirjeldatud üksnes 5%. Seeneliike hakati formaalselt kirjeldama juba 18. sajandi lõpul. Seda tehti esialgu välimuse põhjal, näiteks eoste värvi või mikroskoobis nähtavate tunnuste järgi. Molekulaargeneetika areng võimaldas taksonoomiasse kaasata DNA analüüsi, mis on mõnigi kord sundinud mükolooge senist klassifikatsiooni ümber tegema. Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad
a) ta sisuks, universaaltunnuse vaartuseks, on teatav konkreetne vastastikm6jude p6imik b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane ja see omapara tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt tihtlane, regioonisisesed erinevused, on vahemtahtsad ja neid ei tule r6hutada, d) regioonil kui klassil on kindel maht, ta kujutab endast teatavat kindlat ruumiosa. Selle ruumiosa defineerimiseks tuleb tapselt ara naidata teda iimbritsevad piirid; e) regioon kuulub taksonoomiasse, teda saab vahemtahtsate sisemiste erinevuste alusel jagada alamregioonideks, aga samuti teatavate sarnasuste alusel teiste regioonidega iihendada koos nendega iilernregiooniks. f) regioonide eristamisel ja piiritlemisel lahtutakse klassifitseerimise metodoloogiast ja kasutatakse fonnaalseid klassifitseerimismeetodeid. Regionaliseerimise tulemus kuulub kritiseerimisele ja parandamisele. Et kriitika oleks asjalik, tuleb teadustoos tingimata põhjendada, miks on eristatud
.513ȱ 1.ȱVastuȱvõetudȱarendamiseksȱ (diagnoosiarenduskomisjoniȱkonsultatsioon)..............................513ȱ 1.1.ȱAinultȱnimetus ...................................................................................... 513ȱ 1.2.ȱNimetusȱjaȱdefinitsioon ........................................................................ 513ȱ 2.ȱVastuȱvõetudȱavaldamiseksȱjaȱNANDAȬIȱtaksonoomiasseȱ lisamiseks..........................................................................................513ȱ 2.1.ȱNimetus,ȱdefinitsioon,ȱmääravadȱtunnusedȱvõiȱriskitegurid,ȱseonȬ duvadȱteguridȱjaȱviiteallikad................................................................ 513ȱ 2.2.ȱMõisteanalüüs ....................................................................................... 513ȱ
annaabi.ee 
