BIOGEOGRAAFIA PROGRAMM 2014 BIOGEOGRAAFIA TEOORIA Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia seaduspärad. Taksoni leiukohad ja areaal, nende kujutamine kaardil punkti, võrgustiku ja alana. Kõrgemate taksonite areaal. Areaali pindala ja ulatus. Areaali suuruse
Biogeograafia olemus. Mis on teadus, mis on biogeograafia. Milliseid küsimusi biogeograafia käsitleb? Biogeograafia eri tasemetel (taksonitest ökosüsteemideni). Biogeograafia jaotamine. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus. Biogeograafia asend seoses ajalis-ruumilise skaala ning kirjeldava-seletava teaduse gradiendil. Makroökoloogia mõiste. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia metoodika. Biogeograafia: teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas. o Teadus on uute teadmiste saamise protsess. Biogeograafilisi küsimusi
Kaanid ja kärssussid vingerdavad vertikaalselt, kalad horisontaalselt, surusääse vastsed mitmes tasapinnas. Kalmaarid liiguvad reaktiivjõul ja tagurpidi. Kaladel on rahulik ujumine uimedega, kiiremad sööstud kehaga (oluline voolujooneline keha, et veetakistus oleks väike, ka limane pind vähendab ja hüljestel karvad). Veest raskemad looomad on pealt kumerad, kergemad alt kumerad. Kammkarbid ja kiili vastsed hüppavad. Eupaigad ja eluvormid veekogudes Elu tekkis vees, ¾ taksonitest tekkis vees. Umbes pool olemasolevatest taimede klassidest on vees. Loomadest suurem osa, sh neist enamik meres. Meres tõuseb temperatuur mandrilaval ja veepinna ligidal POOLUSTELT EKVAATORI SUUNAS. Soolsus. Füsioloogilise lahuse (imetajete vere sooluse võrdne lahus) soolsus on 5-8 promilli. Põhjameres (35 promilli) umbes 1500 hulkrakse looma liiki., Soome ja Botnia lahes (6 promilli) 52 liiki. Taimedele mõjub soolsus vähem.
Teine näitaja on kontinentaalsus, mida saab väljendada suviste ja talviste temp vahedega. Mida kontinentaalsem seda vähem liike. Sellega toime tulemiseks peavad olema väga head kohastumused, et taluda pikka aega sooja ja külma ilma. 32. Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; Mida sügavamale, mida kõrgemale, seda väiksem liigirikkus. Maismaa on oluliselt liigirikkam, kui meri, kui räägime liikidest. Kui räägime suurematest taksonitest nt hõimkondadest, siis peame tõdema teist. Liikidest mereloomad 12,5% kuigi 71% maakerast kaetud veega. Meres on hõimkondi rohkem kui maismaal. Liike maapeal rohkem, sest maismaa ökosüsteemid on oma struktuuri (ruumilise eriti) poolest palju mitmekesisemad kui ookeani ökosüsteemid (enamus vesi, suurem osa hõljub või ujub ja seal pole suuremaid võimalusi spetsialiseerida). Maismaal lihtne süüa ainult nt ühte
annaabi.ee 
