Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus Elurikkuse elemendid: Ökoloogiline Geneetiline Organismide elurikkus elurikkus elurikkus Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja ...
giline sobimatus; erinev õitseaeg taimedel, jne.) vms. Seejuures võivad tekkinud liikide areaalid olla üldjoontes või tunduvas ulatuses kokkulan- gevad. 3) Kvant-liigiteke, mille aluseks on põhiareaalist eemalasuvas populat- sioonis talletatud geneetilise informatsiooni piiratus ja infovahetuse lakkamine põhiareaali isenditega. 4) Hübriid-liigiteke, mille puhul eri liikide hübriidid on muutunud iseseisvalt paljunevaiks taksoneiks. 5) Polüploidsuse tekkega seotud liigiteke (peamiselt taimedel). 1.1.3.2. Ristumise puudumisel (ühevanemalise pärilikkuse korral, s.t. uniparentaalsetel liikidel) jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel; koos päriliku muutlikkusega (mutatsioonid) tekivad ükstei- sest ikka rohkem erinevad kloonid, mis loodusliku (eelkõige stabiliseeriva) valiku tõttu moodustavad üksteisest vähe, mõnevõrra või silmatorkavalt erinevaid mikroliike
massiivistamine saartel ja Lääne-Eestis ning põllulaamade kujunemine Lääne- Viru- ja Põlvamaa tasandikel. Haritava maa keskmine boniteet on 43 punkti (VI hindeklass). Keskmisest kõrgema hindega mullad on Järva-, Jõgeva-, Lääne- Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal. Kujunemise ja omaduste järgi eristuvad Eesti mullad tüüpidena käsitatavaiks taksoneiks. Looduslike olude, mullastiku (muldade koosluste) ning maa põllu- ja metsamajandusliku kasutamise ja parandamise alusel eristatakse Alfred Lillema järgi Eestis 8 mullastiku valdkonda, mis omakorda jagunevad 19 allvaldkonnaks ning 108 mikrovaldkonnaks (vaata kartogramm). Mullateke: PASSIIVSED AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID
annaabi.ee 
