ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta. Peritrihhi puhul on näha, et viburite vastupäeva pööreldes moodustub ühine kimp, mis tõukab rakku edasi. Kui viburite pöörlemissuund muutub, siis hargneb ühtne kimp laiali. Kui uuesti viburid vastupäeva pöörlema pannakse, siis liigub bakter uues suunas sirgjooneliselt edasi. TAKIS Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse: 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Libisev liikumine: On liikumine tahkel pinnal ilma viburite abita.
toestab telgvarrast piisavalt tugevasti. 49. Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, rakk liigub kruvina edasi. Spiroheedil on 7-11 periplasmaatilist viburit, mis kinnituvad raku poolustel. Basaal keha on erinev puudub L-ketas, kuna pole vaja kinnituda välismembraani ja P-ketas koosneb teistsugustest valkudest. 50. Taksised. Taksisteks nim. suunatud liikumisi. Mikroobidel eristatakse: · Kemotaksist mõjuriks keemilised ained · Aerotaksist mõjuriks hapnik · Fototaksist mõjuriks valgus · Magnettaksist mõjuriks magnetväli Mõjureid mille suunas liigutakse, nim. atraktantideks ja neid millest eemale liigutakse, nim repellentideks. 51. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburi mootoriks on basaalkeha. Enamusel bakteritel vaheldub päripäeva ja
struktuuriks ja lüheneb monomeeride eemaldamisel piilist ning nende lagundamisel. 61. Viburid spiroheetidel ja arhedel. Taksised. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Viburid spiroheetidel. Spiroheetidel on viburid periplasmas. Spiroheedi periplasmaatilised viburid kinnituvad membraanile samuti basaalkeha abil, basaalkeha ketaste pöörlemine paneb nad pöörlema ja rakk liigub kruvina edasi. Taksised. Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse 1) Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2) Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3) Fototaksist (mõjuriks valgus) 4) Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) 5) Jne. Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas
siis agregeeruvad peritrihhide viburid kimbuks. Kui viburite pöörlemissuund muutub, siis hargneb kimp lahti tumbling. Monotrihhil sõltub liikumise suund samuti viburi pöörlemissuunast. Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis liigub rakk sirgjooneliselt edasi. Kui vibur panna vastassuunas (päripäeva) tööle, siis rakk pidurdub ja liigub vastassuunas. Pidurduse ajal toimuv "kukerpallitamine" võimaldab uut liikumisnurka muuta Suunatud liikumisi nimetatakse taksisteks. Mikroobidel eristatakse 1. Kemotaksist (mõjuriks keemilised ained) 2. Aerotaksist (mõjuriks hapnik) 3. Fototaksist (mõjuriks valgus) 4. Magnettaksist (mõjuriks magnetväli) Mõjureid, mille suunas liigutakse, nimetatakse atraktantideks ja neid, millest eemale liigutakse, nimetatakse repellentideks. Bakterid saavad liikuda atraktantide poole ja repellentidest eemale oma liikumissuunda aeg- ajalt korrigeerides
o positiivseks taksiseks (liikumine ärritaja suunas) nt putukad lendavad emase levitatava lõhnaaine allika suunas; taimed kasvavad valguse suunas jne o negatiivseks taksiseks (liikumine ärritajast eemale) nt käbsevastsed, kes põgenevad valgusallikast eemale; mullas paiknevad taimeidud kasvavad Maa gravitatsioonitõmbele vastupidises suunas (ülespoole) jne. Vastavalt ärritaja tüübile nimetatakse neid liikumisi kas (positiivseks või negatiivseks) foto-, geo-, olfakto- vms taksisteks. • Ärritaja suhtes nurga all liikumine. Eelmistest keerulisem orienteerumisviis, mille kasutamine eeldab loomalt keerukama meeleelundkonna ja närvisüsteemi olemasolu. • Orientiiride ehk “maamärkide” kasutamine. Keerulisim orienteerumismehhanism. Eeldab mitmesuguste ümbritseva keskkonna objektide kuju, mustrite ja omavaheliste suhete head tajumist, st kõrgeltarenenud sensoorset tundlikkust ja kesknärvisüsteemi olemasolu.