2. Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline/katalüütiline kõik üheselt ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud ja nende funktsioon väljendub biokeemiliste reaktsioonide katalüüsimises. Regulatoornemetabolismi regulatsioon valguliste hormoonid poolt( nt insuliin reguleerib glükoosi tase veres) See on hormonaalne regulatsioon. Genoomi regulatsioon (histoonid) Transpordifunktsioon ainete transport biovedelike kaudu. Takkude ja kudede vahel( albuliin transpotrib rasvhappeid, O2 transport Hb poolt) Transport läbi biomembraanide valkkandjate abil( Napump Na valja, K sisse) Struktuurne biomembraan, juuste, küünte, histoonid veresoonte seinte) Puhvrifunktsioon valgud on anfolüütid, saavad seostada OH ja H selleks et säilitada pH veres. Kaitsefunktsioon aktiivkaitse( hüübimisfaktorit trombiin ja fibronogeen, pH ja osmootse rõhku regulatsioonis osalevad valgud) passiivkaitse ( nahavalgud, juuste,küünte)
Ajuripats e hüpofüüs; 2. Käbikeha; 3. Hüpotalamus; 4. Kilpnääre; 5. Kõrvalkiplnäämed; 6. Harkelund e tüümus; 7. Neerupealised; 8. Kõhunääre e pankreas; 9. Munasarjad; 1. Munandid) 7. Kaitsemehhanism koosneb: Nahk ja limaskestad Immuunsüsteem (omandatud ja kaasasündinud immuunsus) Immuunsüsteem : B-lümfotsüüdid (lümfisooned ja sõlmed) Põrn Valged verelibled vereringes Kaitseb viiruste ja bakterite eest, vastutab ebanormaalselt käituvate takkude hävitamise eest Valgelibled e leukotsüüdid on kaasasündinud immuunsus ja koosneb: Õgi- (sulgeb bakteri põiekesse, ühineb lüsoomi sisaldava ensüümiga ja hävitab ilma enda struktuuri kahjustamata) ja tapjarakud (mürgigraanulid) Mittespetsiifiline immuunsus B-Lümfotsüüdid omandatud immuunsus antigeenide vastu Antikeha- spetsiifilised valgud, mis antideenid (sissetungijad) ära tunnevad
õitsemist. · Nõmmtarn · Mets-vareskold - Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. (III kaitsekategooria) · Võnk-kastevars · Lamba-aruhein - Sobib kuivadele karjamaadele, kus on söödaks lammastele. Söödaväärtuselt hea, kuid suuremad kariloomad teda eriti ei söö. Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks, tooraineks paberi, mattide, köite, takkude ja pintslite valmistamisel. SÖÖGISEENTE KESKMISED VARUD (Keppart, 2006) Samblikumännik - 157,3 kg/ha Kanarbikumännik - 100,6 kg/ha (Seeneliigid võetud raamatust ,,Korilase käsiraamat") Seeneliikideks on soopilvik, männiriisikas, kevadkorgits, lambatatik, võitatik, männi- kivipuravik, sinipäkk, kuldharik, roosa liimik, kitsemampel, männiriisikas, männiliimik, liivtatik, lehmatatik, sinijalgvöödik, limavöödik, punakas puiduheinik, suits-kollanutt,
Mitmeaastane. Kõrs on peenike, 20 kuni 60 cm kõrge, lehed niitjad, peenikesed. Pööris on 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud on 4-7 mm pikad, 3-6 õiega, enamasti lillakad või helerohelised. Õitseb mais ja juunis. Kasutamine: lamba-aruhein on heaks karjamaarohuks lammastele; ta on tallamiskindel ja toitev. Kasutatakse aiamuru segudes. Juurtest pärit kiudu võib kasutada polsterdamiseks, pakkimiseks, pintslite, mattide, köite ja takkude valmistamiseks. PUNANE ARUHEIN Nimi: Festuca rubra ; rubra tähendab ladina keeles punane. Kõrreline. 8 Kasvukoht: kuivematel ja väheviljakatel muldadel ( aga ka madalsoos ja kuivendatud soos). Eestis sage hõredates metsades ja liivastel aladel. Punane aruhein on hõremurusalt, harva mätastena kasvav mitmeaastane taim, kõrs on 20-80 cm kõrge.
annaabi.ee 
