Küs:Nimeta 5 kõrbeliiki. Vastus:Savikõrb,lössikõrb,soolakõrb,kivikõrb ja liivakõrb. Küs:Iseloomusta kõiki kõrbeliike Vastus:Savikõrb-Savikas muld ja muutlik veereziim,liigniiskus,koorikuline savikas pinnas ehk takõrr. Lössikõrb-Löss on tolmjas liivsavi,lössikõrb saab rohkem niiskust sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni.lössikõrbes on lopsakas taimestik. Soolakõrb-Pinnase soolasisaldus on suur ja soolad kogunevad kirmena maapinnale.Soolade rohkus pinnases takkistab taimedel vee vastuvõttmist. Kivikõrb-Maapind on kaetud jämeda kivimaterjaliga,enamasti teravaservalised kivid.Taimestik on pinnas sisaldab palju kipsi ja taimed on kipsilembelised. Liivakõrb-kõige levinud.veereziim on vastupidine savikõrbetele,sademetevesi nõrgub sügavale ja nii moodustub põhjavee varu.Esined palju luiteid,mis võivad ka ohustada inimtegevust. Küs:3 kõrbe taimede kohastumust. Vastus:Kuumuse ja kuivuse taluvus,vähene auramine,sügavale ulatuvad juured.
kuna sellest otseselt sõltub selle heaolu. 1)Üheks varinadiks, kuidas riigid mõjutavad kaubandust on rahvusvaheliste liitude loomine. Selleks näideks võib olla Euroopa Liit, mis on tekkinud 1952 aastal nagu Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Idee oli väga lihtne aga sellega progressiivne: luua ühise turu selleks, et oleks lihtsam enda kauba müüa, et oleksid ühesed reeglid ja vähem bürokraatiat, mida nii vihkavad kõik ettevõtjad ja mis alati takkistab seda protsessi. 2)Poliitilise või majandusliku olukorra arvestrades võivad ka riigid piirata kauplemist. Näiteks, üheks tugevaks mõjufaktoriks võivad olla sakntsioonid. Vahepeal see on ainus varinat, kuidas saab teha nii, et teise konflikti poolega kokku leppida. 3)On arusaadav, et elanikke soovide täitmiseks vahepeal on lihtsam ja odavad tuua mingi kauba välismaalt, kui hakkata seda kohapeal tootma. Sellega on aga seotud risk, et turg
C-TÜÜP – b-tüüpi sarnane kuid suurem rühm ei ole viimased vaid eelviimased D-TÜÜP – väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe; suurem hulk on keskmises E-TÜÜP – suurema osa on kogunenud tippule lähemale; väga vähe vaeseid Sotsiaalne liikuvus ehk sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Vertikaalset liikuvuse eelduseks on hariduse ja oskuste omandamine; seda takkistab onupojapoliitika ja ametite ostetavus ja müüdavus. Horisontaalne sotsiaalne liikuvus Vertikaalne sotsiaalne liikuvus Liikumine sarnase positsiooniga Liikumine erineva positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel nt maalt linna; tehasest sama vahel nt müügispetsialistist tehase ametipositsioonile firmajuhiks; oskustöölisest saab
annaabi.ee 
