Milleks on slängi vaja ? Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks. Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida? Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud. Iseküsimus on see, kuidas slängi uurida. Lisaks lingvistilisele aspektile võiks asjale läheneda ka folkloorilisest või psühholoogilisest küljest. Kuna mõned uurijad on slängile
kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi-
kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite soolamiseks toominga, sõstrapõõsaste, kirsi ja tamme lehti. Kolmandaks vaatleme toidutaimi. Supitaimedeks on kasutatud ning värskelt on söödud ja süüakse järgnevaid taimi: naati, piimaohakat, põldohakat, seakapsast, haput oblikat, kõrvenõgest, maltsasid (peamiselt valget hanemaltsa), jänesekapsaid, heinputke varsi, metsharak putkesid, tõlkjaid, kanakoolet, põldosja kevadvarsi, iminõgest, takjaid, paiselehte, harilikku kikkaputke, siberi karuputke, pilliroo noort vart, võililli, merikapsast, orasheina juurt, köömne varsi ja lehti, paiselehti, verevat kukeharja,kuuse- ja männikasve ja villpea vart. Lisaks on söödud ja pandud leivataignasse täiteks luigelille, kõõluslehe,kollase vesikupu, väikese vesiroosi, hundinuia, sõnajala, tedremarana, võilille ja soovõha lihakaid risoome ja juurikaid, neid eelnevalt kuivatades ja peenestades. Männi-
annaabi.ee 
