teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne P=efektiivväärtus P=Pm:2 P=Im*Um:2=Im*Um: (2*2)=I*U I=Im: 2 Amplituudväärtus on 2 korda suurem effektiivväärtusest Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne alalisvoolu tugevusega, kui takistilt eraldub sama võimsus Reaktiivvõimsus võimsuse neg osa, eelduseks faasinihe (induktiiv või mahtuvustakistus) Võimsuse üldvalem P=U*I*cos fii fii=nurk I ja U vahel Valemid: Em=B*S*w XL=w*L XC=1:(wC) Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) P=U*I*cos fii P=Im*Um:2
teisel pool tekib vool, püüab voolu muutumist takistada, soojust ei eraldu, U jääb Ist T:4 võrra maha XC=1:(wC) näiv e kogutakistus Z=sqrt(R2+(XL++XC)2) fii on nurk R ja Z vahel kui XL=XC siis tegu on ressonantsiga e võimsus on maksimaalne P=efektiivväärtus P=Pm:2 P=Im*Um:2=Im*Um: (2*2)=I*U I=Im: 2 Amplituudväärtus on 2 korda suurem effektiivväärtusest Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne alalisvoolu tugevusega, kui takistilt eraldub sama võimsus Reaktiivvõimsus võimsuse neg osa, eelduseks faasinihe (induktiiv või mahtuvustakistus) Võimsuse üldvalem P=U*I*cos fii fii=nurk I ja U vahel · Vahelduvvool elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. · Alasivoolu korral on laengukandjate suunatud liikumine kulgliikumine, vahelduvvoolu puhul võnkliikumine. · Võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi seisundi. · i=Im x sin(wt+f0) võnkumistefaas
4. Sarnane ülesanne rööpresonantsi jaoks aga antud juhul, milline on voolu amplituud resonantssagedusel? Loenguslaididel on jäänud märkimata aga rööpresonantsi korral on samade R, L ja C väärtuste korral Q jadaresonantsi Q pöördväärtus (Q = R(C/L)1/2). 5. Skitseerige 4 V amplituudiga ja 1 kHz sagedusega siinuselise signaali käik jadamisi ühendatud takistit ja dioodi sisaldavas ahelas, kui sisendpinge rakendatakse takistile ja dioodile ning väljundpinge võetakse takistilt (dioodi lävepinge 0,6 V)! Tehke seda nii ideaalse dioodi kui ka lihtsustatud dioodi jaoks. Milline on antud juhul ruutkeskmine pinge ideaalse dioodi korral? Joonistage skeem sildlülituses dioodidega alaldi jaoks ja näidake signaali käik sellise juhul koos ruutkeskmise pingega (ainult ideaalsete dioodide jaoks)? (ideaalse dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus samasugune nagu
v(täpp)s C C ehk 1 1 2 K() = / ruutjuur[R2 + ( ) ] C C muudab pinget kondensaatoril => muutub faas ja K, seetõttu peab = const . Kui = 0, siis K = 1 ja kui k = 1, siis K = 0,707 Ahel toimib integreerivana sagedustel k, kus K(&omega) ~ 1/ ja = - /2. Sagedustunnusjoone moodustab seejuures -20 dB/dek. Järjestikku on lülitatud kondensaator ja takisti. Võrgupinge võetakse takistilt. Vool i on sisendpinge v(täpp)1 korral i1 v(täpp)1 i= = Z(täpp) [ R + 1/ (jC)] Väljundpinge on v(täpp)1 * R v(täpp)2 = i * R = [ R + 1/ (jC)] v(täpp)2 R jCR K(täpp)(j) = = = v(täpp)1 [R + 1/ (jC)] 1 + jCR Siit sagedustunnusjoon CR K() = |K(täpp)(j)| = ruutjuur[1 + (CR)2]
(rida E6 või El2). hajuvõimsus. TTK ja lisaks veel soojuslik ajakonstant, mis on oluline automaatikaalastes rakendustes. 1.6. Fototakistid Fototakisti on pooljuhttakisti, mille takistus muutub sõltuvalt tema valgustamise tugevusest. Viinud fototakisti pimedast valguse kätte, muutub takistus tuhandeid kordi. Valguskiirguse toimel suureneb takisti materjalis laengu-kandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu väheneb takistus. Ühendades fototakisti jadamisi koormustakistiga sõltub takistilt pingelanguna saadav signaal fototakisti valgustustugevusest. Fototakisti valmistamiseks kantakse valgustundliku pooljuhi kiht isoleeralusele, kuhu on kantud ka tavaliselt kammikujulised väljaviikudega ühendatud elektroodid . Valgutundlik kiht kaetakse läbipaistva kaitsekihiga ja nii saadud takistuselement paigutatakse plastkesta. Fototakisti tüüpiline takistussõltuvus ja konstruktsioon on toodud joonisel 1.9. Kasutatav pooljuhtmaterjal sõltub soovitavast spektraalsest
tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . U J = I R » U = I r VÄL L sis E sis ; K= U / U R / r välj sis L sis
väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . UVÄLJ = I RL » Usis = IE rsis ; K= Uvälj/ Usis RL/ rsis 29 JOONIS 4.4.
annaabi.ee 
