kompilatiivne süntees. 6. Missugustest etappidest koosneb difoonide andmebaasi loomine? 1) tekstikorpuse koostamine - leitakse kõikvõimalikud vokaalide ja konsonantide kombinatsioonid sõna alguses, keskel ja lõpus, arvestades ka välteid 2) tekstikorpuse salvestamine - sõnad esitatakse raamlauses ja loetakse linti monotoonse häälega 3) difoonide segmenteerimine 4) difoonide normaliseerimine (MONS'i Ülikoolis) 5) difoonide andmebaasi optimeerimine - sünteesi- ja tajutestide põhjal 7. Mille poolest erineb ortograafiline tekst hääldustekstist? eesti ortograafia ei ole foneetiline 8. Mis on prosoodiageneraatori ülesanne? Kestuse modelleerimine; põhitooni modelleerimine 9. Mis on kõnelejatuvastus? Kõneleja isiku kindlakstegemine tema kõnehääle alusel. 10. Missugused on kõnelejatuvastuse meetodid? · Kõne näidete kuulamine · spektrogrammide visuaalne võrdlus · signaalitöötlusel põhinevad tuvastussüsteemid.
foniaatrias (häälehäireid uuriv teadusharu), audioloogias juriidilised alad (nt hääle tuvastamine, muusikaakustikas, keeletehnoloogias (infotöötlus, kõnetuvastus ja -süntees, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele ja -nägijatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid. Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia keelte häälikusüsteemide tõlgendamine. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna
eest igakülgselt uurida (nt reaktsiooniaeg, kopsumaht). James McKeen Cattell Cattelli sensomotoorne test (10 ülesannet): taktiilne eristuslävi kätel (2 või 3 nõela) raskuste eristuslävi värvi nimetamise kiirus joone poolitamise täpsus XX sajandi algusaastatel leidis vaimsete võimete hindamine tajutestide kaudu aga aialdast vastuseisu, sest neil oli madal reliaablus ehk usaldatavus ning näiteks nägemisteravus ei ennustanud kuigi hästi akadeemilist edukust. Alfred Binet # Pani aluse kaasaegsetele intelligentsustestidele # Ta vastandus Galtoni & Cattell'i lähenemisele ning püüdele mõõta intelligentsust elementaarsete kognitiivsete testide abil -- ta oli veendunud, et mõõta tuleks keerukamaid mentaalseid protsesse: mälu, arusaamine, tähelepanu jne
annaabi.ee 
