areneda, tuleb vabaneda absoluutsetest normidest ja usust ideaalsesse maailma. Uusmarksistideks nimetatakse neid, kes on väljaspool marksistlikku traditsiooni seistes enda jaoks Marxi avastanud. Marcuse hinnangul seisneb kapitalismi jõud 'süsteemis', mille parim näide on USA. See süsteem tahab end iga hinna eest säilitada ja tulemuseks on inimese vabaduse mahasurumine, sõjaohu kasv, toorainete raikskamine. See totaalselt rõhuv süsteem on allutanud inimteadvuse ning seda ei tajutagi. Rõhuvusele aitab eelkõige kaasa massmeedia. Inimene on ainult rattake suures süsteemi masinavärgis. Ta ei tunne mingit alternatiivset maailma. Marcuski peab ühiskonna arengut dialektiliseks e uute nähtuste teke vastandite alusel. Kuid moodne ühiskond on selle dialektika halvanud. Kapitalism suudab end ise stabiliseerida, luues uusi kunstlikke vajadusi ja pannes inimesi nende nimel töötama. Marcus leiab, et inimene on maapeal mitte tootmiseks e töö tegemiseks, vaid nautimiseks
industrialiseeritud maades. Selle süsteemi märke võib näha isegi kommunistlikes maades. -) See ühiskondlik süsteem tahab end iga hinna eest säilitada ja tulemuseks on: inimese vabaduse mahasurumine, Kolmanda maailma väljakurnamine, Sõjaohu kasv, Toorainete raiskamine, Inimese ja maailma valitsemine. -) Kõigis kõrgelt industrialiseeritud maades on just ESTABLISHMENT selle totaalselt rõhuva süsteemi lahutamatu osa. -) See rõhumine on niivõrd kõikehaarav, et seda enam ei tajutagi. See rõhumine on allutanud ka inimteadvuse enda, ka see on muudetud rõhumise objektiks. -) Kuidas see rõhumine toimub? Esmalt hoolitsevad massimeediumid inimvaimu komplekse indoktrinatiooni eest. -) Ajalehed, kino ja televisioon aheldavad ja seovad moodsa inimese teadvuse. Kui inimene selle vastu üles tõuseb, siis hoolitseb juba tehnika selle eest, et valitseks üha suurem heaolu tunne. See heaolutunne hävitab igasuguse ülestõusu juba eos.
oleks OÜ Alder) või paigutada kirjeldav-seletavate elementide ja nime vahele, nt Heidorek Ehituse OÜ asemel Ehituse OÜ Heidorek. Samas on ärinimede hulgas ka selliseid, mille puhul on sageli võimatu kindlaks teha, millistest komponentidest need koosnevad, nt AS Glamox Harju Elekter, Prisma Prindi Kirjastuse AS. Selliste ärinimede tekkimise vastu aitaksid ärinimede moodustamise juhised. Kui eesti nimesüntaksit eiravate nimede tarvitus edasi sageneb, ei tajutagi neid enam võõrapärastena. Tendents on ilmselt selles suunas, sest näiteks gümnaasiumi õigekeelsusõpikus "Eesti õigekeel" (Kraut jt 2000: 110-118 skeem, millest võib välja lugeda, et liigisõna võib alati paikneda ükskõik kummal pool nime ning nime, millele järgneb liigisõna, ei pea käänama (aktsiaselts, baar, kauplus Kibedad Kutid või Kibedad Kutid restoran, valimisliit jne) (Kraut jt 2000: 116). 5.3.2 Ärinimi ja ettevõttenimi, nende keelsus
annaabi.ee 
