6. Piesoelentriline efekt ja selle rakendusi Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'rõhun') on teatava materjali, näiteks kvartskristalli ‒ piesokvartsi ‒ omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisestpolarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest. Piesoelektrilisi komponente kasutatakse paljudes tehnikavaldkondades tajurite ja täituritena ning samuti muude elektromehaaniliste muundusseadistena teadus-, tööstus- ning meditsiiniaparatuuris. 17. ALALISVOOL 1. Voolutugevus, voolu suund (+ valem ja mõõtühik) Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinnaühikut läbinudelektrilaenguga. , kus on aja jooksul juhti läbinud laeng. Mõõtühik: 1 amper(A) Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda.
80. Mis on andur? Andur - seadis, mis muundab mõõdetava füüsikalise suuruse ( rõhu, kiiruse vms.) teiseks suuruseks (signaaliks), mida on parem võimendada, mõõta, edastada või töödelda. Signaali muundamine toimub kahes etapis: esmane ehk primaarmuundur muundab signaali liiki, sekundaarmuundur viib signaali standardsele kujule. Primaarmuundur: tajur, sensor. Sekundaarmuundur: võimendid, analoog-digitaalmuundurid (A/D), digitaalanaloogmuundurid(D/A), impulsi- ja koodimuundurid. 81. Tajurite lühiiseloomustused. Takistus- ja potentsiomeetertajurid. Takistustajuri aktiivtakistus on liuguri asendi funktsioon kus x on liuguri kaugus tema äärmisest asendist ning Rx potentsiomeetri ühe pikkusühiku takistus. Pöördpotentsiomeetrite korral kus r on potentsiomeetri liuguri raadius, α pöördenurk ja Rα takistuse muutus ühe pöördenurga ühiku kohta. Takistuse muutus muudetakse pinge muuduks Tensotajurid kuuluvad takistustajurite hulka
Joonis 2.1. Täiturist, energiaallikast ja ülekandest koosnev süsteem Täituritel on täita tähtis osa süsteemi stabiilsuse tagamisel. Süsteem on stabiilne, kui süsteemi väljund järgib sisendilt tulevat käsku teatud lineaarsusega. Tihtipeale esineb igas süsteemi töös häiringuid, mis võivad süsteemi tasakaalust välja viia ning põhjustada sellega kogu süsteemi ebastabiilse talitluse. Seepärast on väga oluline tajurite abil saada tagasisidet süsteemi oleku kohta ning sellele vastavalt täiturmehhanisme juhtida. 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon Täiturmehhanisme võib liigitada energialiigi järgi, millega nad töötavad. Nendeks on elektrilised, elektromehaanilised, elektromagnetilised, hüdraulilised ja pneumaatilised täiturid [1]. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada teatud materjalide omadusi jõu rakendamiseks, mida kutsub esile deformatsioon magnetvälja või soojuse rakendamisel.
Kuna regulaatoritest K1 ja K2 ette antud suurused on alalisvoolusignaalid paigalseisvas koordinaadistikus, siis tuleb nad kõigepealt teisendada pöörlevasse kahefaasilisse koordinaadistikku ning seejärel pöörlevasse kolmefaasilisse koordinaadistikku, milles töötab reaalne mootor. Mootori õhupilu magnetvoo stabiliseerimiseks tuleb mõõta selle suurust vahetult mootori õhupilusse paigutatud anduritega, näiteks Halli tajurite või mõõtemähistega. Andurid paigutatakse mootori magnetahela ristuvatele telgedele, et mõõtetulemiks oleks magnetvoo piki- ja ristikomponendid, mis tuleb omakorda lahutada magnetvoo vektori mooduliks ning selle pöörlemist määravateks siinus- koosinusühikvektoriteks. Vektori moodulit kasutatakse tagasisideks magnetvoo järgi, ühikvektoreid aga koordinaatide muunduri käivitamiseks. Seega määrab ühikvektori pöörlemissagedus ka mootori toitemuunduri töösageduse.
annaabi.ee 
