ehk on mõeldud ka suuruse tähenduse peale. Analüütilise otsuse puhul on tegemist mõistega, mis on aprioorne, kuid ei ole oluline, kas ta on empiiriline või mitte. Sünteetilise otsuse puhul on tegemist mõistega, mida on võimalik edasi mõelda, lahti mõtestada või jaotada nn alamüksusteks ning kindlasti pole sünteetilise otsustuse puhul tegemist aprioorsusega. 3. Mis on Kanti järgi kogemus- ja tajuotsustus+ selgitage nende vahelist erinevust Kanti poolt kasutatud näidete najal- tooge välja vähemalt kaks erinevust. Tajuotsustus põhineb kellegi hetkelisel tajuseisundil ehk mida keegi tunneb teatud ajahetkel. Tajuotsustus on subjektiivne, ta ei pea ühtima teiste inimeste hetkeliste tajuseisunditega. Kogemusotsustus põhineb kogemusel, mis on saadud. Kogemusotsustus peab olema nii vaadeldavale isikule kui ka teistele isikutele sama
ühele ühikule teise, jõuame tulemuseni. Tunnetusliku sisu poolelt ei anna analüütiline otsustus midagi juurde, kuid seevastu sünteetiline rohkendab meie tunnetust, kuna lisab meie mõistusele midagi juurde. 3) Kanti järgi on kogemusotsustus selline empiiriline otsustus, millel on objektiivne kehtivus (st kõik inimesed peaksid tegema samalaadseid järeldusi). Kui otsustusel on aga subjektiivne kehtivus (kehtib ainult kindla inimese tajutu kohta), on see tajuotsustus. Väited tuba on soe, suhkur on magus ning koirohi on mõrkjas on tüüpilised tajuotsustused, mida muuhulgas ei saa muuta objektiivseteks/üldkehtivateks. Teatud juhtudel peab see siiski võimalik olema, kuna kõik meie otsustused on algselt tajuotsustused. Näiteks vaadeldes kivi, mis on päikesekiirte all soe, võib vaatleja teha hinnangu, et päikese paistmine kivile muudab selle soojaks. Tähelepanek hõlmab kaemusi, et päike paistab ja kivi
saada samas midagi mõistele lisamata. 3) Kogemusotsustused omavad objektiivset kehtivust ehk on üldkehtivad, see tähendab kõik inimesed tunnetavad mingeid objekte ühtemoodi. Tajuotsustused on subjektiivsed, ei saa nõuda, et kõik inimesed teatud objekte sarnaselt tajuvad. Kuigi mõlemad otsustused on kogemuslikud ehk empiirilised erinevad nad teineteisest. Otsustus tuba on soe saab olla vaid tajuotsustus kuna on subjektiivne, kuigi minu jaoks võib tuba soe tunduda ei ole see kõikide inimeste jaoks ühene, leidub palju neid, kelle jaoks tuba on jahe. Õhk on elastne on aga üldkehtiv ehk kogemusotsustus kuna ei sõltu subjekti seisundist ning kõik inimesed seostavad omavahel õhku ja elastsust. Erinevuseks tajuotsustuse puhul pole taju seotud mingi kindla mõistega(kui päike paistab kivile, muutub see soojaks),
tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist. Teisisõnu, lause, mis väljendab mõnda tõde, ütleb alati millegi (aluse) kohta midagi, erinevalt näiteks soovist või küsimusest. Lisaks sellele töötas ta oma teoses ,,Kategooriad" välja teooria, mille järgi kõik
annaabi.ee 
