3. Fundamentalistlikud liikumised tekivad tavaliselt enklaavina tajutud kultuurisituatsioonis. - Õige 4. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Taaniel – Nebukadnetsari unenäo seletamine Joosep – abielurikkumisest hoidumine Jeesus – Laatsaruse ülesäratamine surnuist 5. Usku ainujumalasse nimetatakse religiooni- ja kultuuriloolaste poolt... - monoteismiks 6. Maalikunst kujutab enesest püüdu „tõlkida“ lõuendile fragmuent oma elavast maailma-tajumusest. Sestap ei pruugi kunsti............... sugugi tingimata spetsiifiliselt religioosse teemavaliku kaudu väljenduda. - religioossus 7. Millist loetletud arhetüüpidest ei saa Carl G. Jungi järgi eristada Jumala- kujutlusest? - Ise 8. Millised piiblilugude tegelased ja lood kuuluvad kokku? Jesaja – Messia sünni ettekuulutus Lott – Soodoma ja Komorra hävitamine Saalomon – Jeruusalemma templi ehitamine 9. Gregoriuse laulu tuleb muusika ja religiooni seoste seisukohalt käsitleda kui..
EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse tõsikindluse astmed ning seatakse meeltele piirid, aga mõttetöö, mis meelte kannul käib, lükatakse tagasi. Selle asemel rajatakse mõttele uus ja kindel tee meelte tajumusest endist. Baconi arvates saab inimene kui looduse teener ja tõlgendaja aru sellest vaid nii palju, kui ta on looduse korda, mõtete ja tegudega uurinud, rohkemat ta lihtsalt ei tea ega suuda. Samuti arvas Bacon, et loogika kõlbab vaid vigade püstitamiseks ja kinnistamiseks, kui et tõe uurimiseks. Seega on loogika rohkem kahjulik kui kasulik. Bacon ütles, et tõe uurimiseks on ja saab olla vaid kaks teed. Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni,
EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse tõsikindluse astmed ning seatakse meeltele piirid, aga mõttetöö, mis meelte kannul käib, lükatakse tagasi. Selle asemel rajatakse mõttele uus ja kindel tee meelte tajumusest endist. Baconi arvates saab inimene kui looduse teener ja tõlgendaja aru sellest vaid nii palju, kui ta on looduse korda, mõtete ja tegudega uurinud, rohkemat ta lihtsalt ei tea ega suuda. Samuti arvas Bacon, et loogika kõlbab vaid vigade püstitamiseks ja kinnistamiseks, kui et tõe uurimiseks. Seega on loogika rohkem kahjulik kui kasulik. Bacon ütles, et tõe uurimiseks on ja saab olla vaid kaks teed. Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni,
Väljend „a priori“ tähendab, et mingi väide on „juba ette“ veenev. Ratsionalismi kõige kindlamaks kantsiks oli ammusest ajast olnud matemaatiliste aksioomide evidentsus, iseenesestmõistetav kehtivus. Sellepärast uurib Kant kõigepealt, kuidas matemaatika üldse võimalik on. Seda teeb ta „Puhta mõistuse kriitika“ esimeses osas, mille pealkiri on „Transtsendentaalne esteetika“. „Esteetika“ all mõistab Kant õpetust tajumusest ehk, nagu ta ise ütleb, „kaemusest“. “Puhta mõistuse kriitika” (1781) uurib puhta süstemaatilise tunnetuse võimalusi ja püüab anda mõistusele (aprioorsele) kindla koha tunnetuses. Kant leiab, et meie tunnetusvõime on jagatud kaheks: alamaks - meeleliseks (võime meelelisteks kaemusteks) ja kõrgemaks mõistuslikuks (võime mõelda). Tunnetuse aprioorse osana leiab ta: 1. Kaemuse aprioorsed vormid on ruuma ja aeg. Need võtavad meie aistingud kokku ruumilis-ajaliseks ühtsuses
annaabi.ee 
