arutlusest. Kreeka keeles tähendab filosoofia ,,tarkusearmastust". Filosoofid püüdsid selgitada, et maailm kujunes loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Olulisemad filosoofid ja teadlased: Thales esimene Vana-Kreeka filosoof, kes pani teadusele aluse. Leidis, et kõige aluseks oli vesi. Maailm tekkis veest ja ujus selle peal. Anaximandros Thalese õpilane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. Maailm tekkis meeltega tajumatust piiritust algest (apeironist). Demokritos kõige aluseks on aatomid, millest kujunes ka maailm. Isegi inimese hing koosneb aatomitest, mis pärast surma lagunevad. Pythagoras matemaatik, kes avastas teoreemi täisnurkse kolmnurga kohta. Hippokrates arst, kes koondas kokku senised meditsiinialased teadmised. Kirjeldab haigusi sümptomitena ja esitab ravivõtteid. Ütleb, et haigustel on looduslikud, mitte jumalikud põhjused. Teoses on
valitseja. Maailm sai alguse Chaosest. Pühamud ja templid olid olulised ohvrite toomine, usupidustused. Müsteerium konkreetse ringkonna salajased jumalateenistused. Surma järgsusele ei pööratud tähelepanu. 10. Filosoofia ja teadus Esimesena tegeleti maailma füüsilise lahtimõtestamisega, seejärel inimeste elu ja olemuse mõistmisega. Thales Uskus, et maa tekkis veest ja ujub vee peal. Suutis ennustada päikesevarjutusi. Anaximondros Leidis, et maail tekkis tajumatust piiri algest e. Apeironist Demokritos Atomistide koolkond. Väitsid, et maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad algosakesed ehk aatomid. Ka inimese hing koosnes aatomitest. Sofistid Ei tegelenud füüsilise maailma mõtestamisega, lähenesid kohe inimesele. Hakkasid tegelema elufilosoofiaga. Leidsid, et hea ja halb on suhtelised vastavalt inimeste erinevatele veendumustele. Leidsid, et tugevad peavad allutama nõrgemad. Sokrates Vaidlustas sofistide seisukoha
Eriti just laamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvad ehk nn pusklevad laamad tekitavad maakoorekihtide deformatsioone- kurde, nihkeid ja murranguid. Selliseks tektooniliselt aktiivseks piirkonnaks on Vaikset ookeani ümbritsev kurdmäestike(Andid, Kordiljreerid, Aeluudid) ja saarkatte(Kuriliidid, Jaapan, Filipiinid, Melaneesia) vöönd.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 2.2.Määvärina tegevus Maavärinad on väga erineva tegevusega, alates inimesele tajumatust võbinast kuni täieliku laastamistööni, kusjuures maavärina tugevus mingis punktis sõltub maavärina kolde kaugusest ja seal vallandunud energia hulgast. Maavärina suhtelise tugevuse hindamiseks kasutatakse 10- või 12-pallist skaalat, mida kokkuleppeliselt nimetatakse intensiivsuse skaalaks. Hindamise aluseks on võetud maavärina toime inimese meeleelunditele ja elukeskkonnale ehk teiste sõnadega tema tugevust hinnatakse tahajärgede alusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe
annaabi.ee 
