arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse; tajukogemuste ühendamine sõnaga. Tajude arendustegevus väikelastel kulgeb järgmistes suundades: Nägemistaju: suurus-, vormi-ja värvitaju, ruumis orienteerumine ja ruumitaju, piltide tajumine, objektide terviklik tajumine; Kompimistaju: esemete vormi-, suurus-, raskus-, temperatuuri- ja pinnatunnuste tajumine ja eristamine; Kuulmistaju: elementaarsete reaktsioonide kujundamine helidele, helide eristamine;
Näiteks ei loobutud Koperniku teooriast (97). Teaduses on näiteid küll, kus on kõrvale heidetud vaatlused ja mitte teooriad. Kui kindlalt ka otsustus vaatlusel näib põhinevat, pole kunagi välistatud võimalus, et uued teoreetilised edusammud paljastavad otsustuse ekslikkuse. Järelikult ei ole teooriate lõplik otseteed falsifitseerimine võimalik. 2.Popperi kaitse ei aita (98-101). Popperi seisukoht tõstab esile olulise vahe üldiselt tuntud vaatlusotsustuste ja üksikvaatleja isiklike tajukogemuste vahel. Üksikvaatleja võib, kuid ei pruugi tunnistada teatud kindlat vaatlusotsustust. Tema otsus selles küsimuses on motiveeritud osalt relevantsetest tajukogemustest, kuid üksikisiku puhul pole ainuski tajukogemus kunagi piisav, kinnitamaks vaatlusotsustuse kehtivust. Vaatleja võib millegi mõjul tajumisele toetudes tunnistada õigeks mõne vaatlusotsustuse, mis võib olal väär (98-99). Näide lk 99. Popperi kõnealuse seisukoha põhituumaks on vaatlusotsustuste
Piaget' just nagu üle astunud hulgamõiste kujunemise 1 .operatsioonist, s.o. mitmesuguste hulkade tajumisest. Esimene operatsioon on aga vägagi tähtsal kohal, sest siin on arengu soodustamise seisukohalt võimalik toetuda füsioloogiliselt arengus prevaleerivale psüühilisele protsessile - Juba enne kolmandat eluaastat, manipuleerides mänguasjadega, suheldes täiskasvanutega, harjudes ennast teenindama, õpib laps ümbritsevast tegelikkusest hulki tajuma. Korduvate tajukogemuste tõttu on väikelapsel kogetud niisuguste hulkade sarnasus nagu 2 kätt ja 2 jalga, 1 nina, 2 silma, emal 2 kätt jne, jne. N. Mentsinskaja arvates lõpeb hulkade tajuprotsess arvude 1 - 5 kujutluse tekkimisega. Kuni kolmanda eluaastani reageerib laps ebatäpselt küsimusele "mitu?" Küsimuse puhul ta vastab kindlasti arvsõnaga, mis tavaliselt ei lange kokku hulga elementide tegeliku arvuga või kui langeb, siis see on juhus. Niisugune reaktsioon näitab, et arengutendents on arvumõiste poole
annaabi.ee 
