kuidagi asjadega hakkama. Mulje eesmärgiks on vältida ebameeldivaid asju ning saada võimalusi meeldivate asjadega tegelemiseks. 3. Ekspertidele viitamine, kus kujundatakse arusaam, et isik teab ja tunneb asjatundjaid, kes tema mõtteid kinnitavad. 4. Takistuste eemaldamine ehk näidatakse, et isik on võimeline kõrvaldama kujutletavaid või reaalseid barjääre, saavutamaks häid tulemusi. Teisisõnu, luuakse pilt väga võimekast tegijast. 5. Lipitsemine, kui tajujale öeldakse sihilikult meelitusi selleks, et endast head muljet jätta. 6. Arvamuste kohandamine toimub siis, kui isik püüab oma arvamusi tajuja omadega sarnaseks muuta, et saada teda "enda poole". 7. Heateo sooritamine, mil tehakse tajujale mingi teene, et talle muljet avaldada ning seeläbi endale hea hinnang saada. Mulje suunamise võtteid kasutavad inimesed nii tahtlikult kui ka mittetahtlikult. Organisatsioonilises kontekstis on otstarbekas
Eristatakse objektiivset ja subjektiivset aega. Subjektiivne ehk psüühiline aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikult on. Üldtendents on lühiajalisi ajavahemikke üle hinnata ja pikemaaegseid alahinnata. Ruumitaju hõlmab ruumi, vahemaade ja liikumise tajumist. Ruumilised kaugused võivad olla absoluutsed ja suhtelised. Suhtelised on seejuures kaugused, kui lähedal või kaugel asjad tajujale tunduvad, aga nad ei pruugi ka absoluutselt nii olla. Vahemaade tajumisel on tendentsiks lühemate vahemaade ülehindamine ja suurte vahemaade alahindamine. Avaruses kiputakse tühje vahemikke samuti ülehindama. Heledavärvilised ning hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ning lähemalasuvaina. Liikumistaju all eristatakse sarnaselt eelnenutele – absoluutset ja suhtelist liikumist. Liikumismulje
Malle; kas kadus või katus. Siire: Äratunmine sõltub selle foneemi positsioonist (nt saal, laas) ehk kus see asub. Selle teooria puhul jäeti kõrvale situatsiooni konteksti mõju. Koolieelikutel samas pooltel sõltub sõna äratundmise sellest, kas seda kasutatakse sees/väljaspool kõnesituatsiooni. Motoorne teooria: põhimõte on, et kui me midagi tajume ,siis pm on võimalik ja vajalik see häälega/hääletult artikuleerida (et tajujale kaasneb artikuleerimine). Aga algajatel (ja ka tsk probleemse tekksti lugedes) on ka artikuleerimine vajalik, see aitab paremini mõista teksti. Sest ju ka koolis ilmaasjata pikemate lausete puhul loetakse neid veel, sest sellele ju taju toetub. Selle teooria järgi laps hakkab mõistma tajutavat kõnet rääkima (kõnelema) imiteerides. Osaliselt ta teeb seda. Mis üksus siis aga imiteerimine toimub? Paljudes keeltes selleks silp. Eesti keeles
annaabi.ee 
