· Tooda seda, mida inimesed tahavad osta, mitte ära püüa müüa seda, mida sa juhtumisi toodad! Reklaamipsühholoogia seisukohalt tähendab toodud hüüdlause seda, et tarvis on mõttekalt valida reklaamitavat kaupa ning loobuda utoopilistest, pealesurutud kampaaniatest. · Reklaam algab firma nimest! Oluline on nime päritolu, tähendus, firmamärgi kujundus. Tähtsad on kujutlused ja assotsiatsioonid, mis nime tajujal tekivad. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb (Äriseadustik, 06.02.2009, §7). · Hea idee on kõige alus! Võib olla kuitahes rikas ja tehniliselt ning kaadri osas hästi varustatud, ent kõik need teostamiseeldused taanduvad nulliks, kui puuduvad originaalsed, üllatavad, võimalustega sobivad ja inimeste psühholoogilist olemust tabavad reklaamiideed. Reklaamipraktikas käibib nn ,,suure idee" mõiste
4) empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma. Empaatia on kaasaelamine tundemaailma kaudu. See on eelkõige mehhanism, mis aitab mõista teist inimest, näha toimunut tema seisukohalt. Teise inimese ärakuulamisel abistab empaatia, kuid liigne tundelisus võib takistada tegeliku olukorra mõistmist ja asjalikke otsuseid. Uurimused on näidanud, et tajuja üldine teadmiste kogum mõjutab seda, kuidas teistele inimestele omistatakse käitumise põhjuseid. Neis valdkondades, milles tajujal on head teadmised, kogemused ning piisavalt teavet, suudavad tajujad hõlpsasti rakendada situatsiooni sisuga lähedaselt seotud tõlgendusi ning ebasobivaid kõrvale jätta. Isiku taju oskust on võimalik arendada ning treeningud muudavad teiste tajumise täpsemaks nagu ka tajuja enda käitumise. Katsetes on välja toodud, kuidas sooritus paraneb peale vastava treeningu läbimist. Näiteks koondati ühte gruppi viletsa sooritusega ja õppeasutusega
Ilmneb (peamiselt) toimingute või operatsioonidena Resultaadid: keelte süsteem kõneajaloo tulemus on keeltesüsteem, Tekst konkreetne (verbaalne) Käitumise või teadmiste muutus konkreetne (psühholoogiliselt võttes) Suhtlemine üldistamine/konkretiseerimine (see LAUD üks kõigist) Kõneldes teeme alati 2 operatsiooni (üliselt): valima midagi ja siis sobitama (valik ja sobitamine) Toiming suhtlemise (kõneakt) sellega tuleb sooritada vajalikke operatsioone kõnelejal ja tajujal, mis osaliselt kattuvad, osaliselt erinevad. Kas mõttest keeleüksuseni või vastupidi? Suhtlemine ja kõne küll lõimuvad, aga need on küllalt erimahus nähtused. Laps suhtleb enne kui ta hakkab kõnelema. Ja see jääb meile alles tsk-nuna. Kogu suhtlemist kõne ei haara. Loomeoperatsioonide valdkond: valk, kombineerimine (sobitamine) Tajuoperatsioonid: äratundmine, järjestamine või samaaegne analüüs mõtestamine Baaskategooriad: keel, kõne, keelekasutusvõime ehk kõnevõime.
annaabi.ee 
