sest tahtlik ja tahtmatu tähelepanu toimivad sageli korraga – tahtlikult saab töötlema hakata seda, mida eelnevalt on tahtmatult märgatud ning pigem märkame me asju, mis meie ootuste ja huvidega sobivad. o Näide: Mitu korda vahetavad valged palli? Igas vanuses inimesed ei märka ega säilita informatsiooni, mis on vastuolus nende teadmiste või uskumustega ning ootuste mõjul võidakse isegi tajuinfot moonutada o Näide: Kumb kukub kiiremini? Kirjaoskuse omandamine avaldab ajule (ja tajule) kustumatut mõju Tähestiku õppimine võimaldab mõista, et sõnu märkivaid helisid on võimalik võtta algühikuteks ja neid uudselt kombineerida Aju tasandil eristub matemaatilisest mõtlemisest oskus mõista sümboleid ja tajuda hulki Kiirusagarat seostatud numbreid ja nende tähendust sisaldavate teadmiste kujunemisega
pilti töötleb aga eraldi nägude äratundmise süsteem KIIRUSAGARAD: - kiirusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega - erinevate kiirusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat Funktsionaalselt saab hargistada – primaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa. Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel. Hindab ja reageerib keskkondlikele stiimulitele bottom-up töötluse põhimõttel. Siia koondub mitut tüüpi tajuinfot (somatosensoorne, nägemistaju). Orienteerumiseks vastava tajumodaalsuse “kaardid”. Nägemisinfo töötlemise dorsaalne tee kulgeb kiirusagaratesse objektide asukoht, KUS tee keha liigutuste suunamine ruumis objektide suhtes, KUIDAS tee -kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Neglekt Tähelepanu töötluse häire, mille korral vasakut poolt maailmast ignoreeritakse /ei märgata.
Raskuses ebaolulise info mahasurumise ning tähelepanu koondamisega seetõttu, et tahtlik ja tahtmatu tähelepanu toimivad sageli korraga tahlikult saab töötlema hakata seda, mida eelnevalt tahtmatult märgatud ning pigem märkame me asju, mis meie ootuste ja huvidega sobivad Inimesed ei märka ega säilita informatsiooni, mis on vastuolus nende teadmise või uskumustega ning ootuste mõjul võidakse isegi tajuinfot moonutada. MÄLU ARENG Mälu ühikud kujundid, mõisted, kategooriad, stsenaariumid ja skeemid on indiviidi organiseeritud tähenduslikud konstruktsioonid. 21 Mälu arengus on olulised järgmised kolm protsessi: Kodeerimisel saab meelde jätta nii detailset infot kui üldisemat muljet. Lapsed jätavad meelde ennekõike just detaile ja vähem üldist olukorra kokkuvõtet, mistõttu on ootuspärane, et nad unustavad rohkem