Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga ,,teadvus" inimese teadvusest. Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval ,,uuel" tajuaistingul: nendeks on ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seost selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat oma enese silmadega ( mitte vahendatud vormis ). Ajataju põhimõte on sama mis ruumitaju korralgi
Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga ,,teadvus" inimese teadvusest. Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval ,,uuel" tajuaistingul: nendeks on ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seotust selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat oma enese silmadega ( mitte vahendatud vormis ). Ajataju põhimõte on sama mis ruumitaju korralgi
valgus. Unisoofilises psühholoogias kirjeldatud teadvusseisundi mõju inimese psüühikale on analoogiline musta augu mõjuga – see tähendab seda, et absoluutselt ükskõik millise psühholoogiaga inimesega on tegemist, „selline asi“ ei jäta mitte kedagi külmaks. Näiteks kui „seda“ kogevad sõjaterroristid, siis hiljem muutuvad nad teiste vastu headeks inimesteks. Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval „uuel“ tajuaistingul: nendeks on ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seost selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat oma enese silmadega ( mitte vahendatud vormis ). Ajataju põhimõte on sama mis ruumitaju korralgi