ka erivajadustega inimesi, kel on füüsiline või vaimne puue. Erivajadustega indiviidid on ühiskonnas tihti tõrjutud kuid vajavad palju abi ja mõistmist, kui sotsiaaltöötaja suhtuks neisse samuti lugupidamatult ning ei näe nende elul mõtet, on ilmselge, et ta ei sobi sellele töökohale. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad. Sotsiaaltöötajaks õppides, õppime rohkem tundma ka iseennast, enda pingetaluvust, käitumist emotsionaalsetes olukordades, on selge, et olenemata kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult vajatakse, võime avastada nii paljutki, millest ei räägita. Kindlasti on raske kokku puutuda näiteks väärkoheldud laste või naistega. Lastekodudes elavad
Seetõttu tekib vees hapnikupuudus, ehkki pakendis on seda piisavalt. Väikesed kalad, eriti lõhelased, võivad lämbuda. Pikemal peatusel tuleb kotte aegajalt liigutada. Päikese käes ülekuumenemisel on hapniku puuduse tekkimise oht eriti suur. 2)Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel
Kõiki lõhesid, mis on kuni mitmesaja meetri kaugusel nakkuskolletest, tuleb pidada nakatunuteks ja nad tuleb välja püüda, kuni on diagnoositud ISA. Kogu kala ja tapajäätmed tuleb hävitada. ISA ravi ei tunta. Bakteriaalsed haigused Kalade vibrioos Vibrioos on ägedalt kulgev nakkushaigus, mis iseloomustub muutustega kala keha pinnal ja siseorganeis. Vibrioosi võivad haigestuda paljud mere ja riimveekalad. Haiguse teki tajaks on ühe viburiga bakter Listonella anguillarum (endise nimetusega Vibrio anguillarum), mille mõõtmed on 1,5 × 0,5 µm. Teadaolevail andmeil areneb bakter vaid soolases vees temperatuuril 637 °C. Sagedamini haigestuvad angerjas, tursk, meriforell, lõhe, aga ka haug. Haigus esineb kevadel ja suvel, kui merevee temperatuur on üle 10 °C. Haiguse levikuviisid ei ole selged, kuid arvatavasti levib see otsese kontakti teel
annaabi.ee 
