S.ZUlAisedteistjiirku pinnad liikumiseks. Pinda, mis tekib joone (rnoodustaja)kruvi- jooneliselliikumisel, nimetatakse kruvipinnaks. Joonisel5.10 on antudk6igiuldisteteistjirku Tehnikason erilisetdhtsusegasirge moodus- pindade aksonomeetrilisedkujutised. Nagu tajaga kruvipinnad,millest olulisemadon selgub,kuulub suuremosa pindu tiheaegselt normaalkruvipind ia kaldkruvipind. mitmesse pindade klassi. Uldisteteist jirku pindade loetelus on taoliste seoste Normaalkruvipind tekib telje ristl6ikaja kruvijoonelisel liikumisel.Ta kuulub 0htlasi niitamisekskasutatudjdrgmistmdrgistust: joonpindadeklassi konoidideruhma, sest
parandamine, veekartuse vähendamine ning vee- Piiblit ja ühe loo järgi õpiti selgeks näitemäng, mängude tutvustamine. Laagripäevade jooksul oli mida esitati laagri viimasel päeval lapsevanema- kõigil võimalik iga päev käia koos kahe kasva- tele. tajaga väikeste 15-liikmeliste gruppidena Keila Tervisekeskuses ujumistreeningutel, mille läbi- Neljanda vahetuse nimi oli "Päikesepüüdjad" ja viijateks olid kogenud treenerid. Oli ka vahvaid seda sõna otseses mõttes. Kuna päevad olid kõik teatevõistlusi ning põnevaid ja kasulikke veehar- päiksepaistelised ja soojad, siis enamus võistlus- jutusi, mis kohe välja ei tahtnud kukkuda, kuid mänge toimus rannas
ei ole tõendatud vastupidist. Sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille raames tuleb väidetaval tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Taolise sätte olemasolu motiveerib tööandjaid mitte sõlmima piiripealseid või varjatud lepinguid, kuna kahtluse korral ja tõendusmaterjali puudumisel loetakse, et sõlmitud on tööleping. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui töötajaga sõlmitakse leping pealkirja- ga „Töövõtuleping“, kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele. Viidatud põhimõtet on tunnustanud ka Riigikohus mitmes lahendis. Kohus on öelnud, et olukorras, kus pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja