segada ja kasutada paksude kihtidena, on jaapani maalikunst nihonga piiratud värvi hulga ja nende kasutamisvõimalustega. Kuid oma dekoratiivsuselt ja higestatuselt oli jaapani maalikunst Kaug-Idas unikaalne.( Klassen 2008: 143) Jaapani stiilis maalid võib laias laastus jaotada mono- ja polükromaatilisteks. Vanimad teadaolevad maalirullid pärinevad 8. sajandist ja olid kas usulise sisuga ( näiteks ,,Mineviku ja tänapäeva karma suutrad") või ilmalikku laadi ( näiteks ,,Shotoku Taishi oma poja ja noorema vennaga"). Varane monokromaatiline maal koosnes traditsiooniliselt vaid visandlikest joontest. (Sealsamas 2008:143) Teine jaapani maalikunsti vool suiboku kasutab peeneid toonivarjundeid. Mõlemad tehnikad on pärit Hiinast ja need jõudsid Jaapanisse Heiani perioodi lõpul (11.- 12.sajandil). Tunduvalt hiinapärasma stiiliga olid nn lustakate loomade ja inimolendite
aeg, rituaalide ajaks sai nad sinna kutsuda). Kõige tüüpilisemal Jaapani kamil ei olegi oma keha, võib siirduda teise elusolendisse või esemesse Igal paikkonnal/kogukonnal oli oma jumal, päikesejumal oli selline keskne, kes tagas kõikides jaapani paikades.. mingi asja Jaapanis on pühamute kataloogid kus pühamus saab mingi ametiala jumalaid kummardada Nt eksamite eel otsid vastava jumala ja siis lähed temalt tarkust küsima Suured õpetajad (Taishi) Shingoni koolkonna asutab Kukai (774-835), kes sai postuumselt tuntuks nime all Kobo- daishi (suur dharma levitaja) Tiantai koolkonna asutab Hiinas Zhiyi (538-597) ja Jaapanis Saicho (767-822), keda hiljem hakati kutsuma Dengyo-daishiks (Suur õpetuse üleandja) Shingon on esoteeriline ja Tiantai eksoteeriline esoteerilises rõhutatakse mantrate ja mandalate olulisust, praktikas need kesksel kohal, Tiantai on filosoofiakesksem, õpetus
`suunal u ¨lalt alla u ¨htlase paksusega joonte t~ombamine'. Vana u ¨markiri p~ohines zhou (Large-seal script) kirjakujul, mille tekkest on mitmeid ¨ legende. Uldlevinud on arvamus, nagu tuleks m¨arkide nimi Zhou d¨ unastia aegse kroonikakirjutaja Taishi Zhou () j¨ argi, aga nagu Mizugami [ 84, lk.291] ja Shirakawa 186 [ 94, lk.596] osutavad pole m¨ark siiski mitte isikunime t¨ahenduses, vaid `lugema' () v~oi ka `jutti vedama' t¨ahendusega. Vana u ¨markirjam¨argid on hilisematest pronks- ja v¨aikse ¨markirja m¨arkidest keerulisemad, joonte arv on suurem, need on u
annaabi.ee 
