Võib öelda, et Eesti ärielus eksisteerib seda palju. Iga äri algus on raske, aga tehakse koostööd ja ollakse üksteisele toeks. Kui hakkab minema paremini, rahasummad ja võim suureneb, siis paljud ei mõtle enam teiste peale, ollakse hunt teiste vastu. Raha ja võim muudab inimese ahnemaks ja tahetakse võtta suuremaid eesmärke, suurendada vara vms. Ärimaailmas on palju konkurente ja neist tuleb olla innovatsiimsem, kiirem ja 2 taiplikum, et püsida siin keerulisel ja konkurentsitihedal ärimaastikul. Koostöös peitub jõud ! 4. Kas kurjusega võib (ja peab) võitlema kurjuse vastu ? Tooge konkreetseid näiteid. Tihti ei vii see meid edasi, vaid kallab õli tulle. Inimeste iseloomud on väga erinevad ja igaüks käitub isemoodi. Mina, enda seisukohast ei suudaks nii, ma ei taha olla kellegiga tülis, vaid hoian tetud inimetest eemale, keda ei ole mu ellu vaja ja ma ei usalda teatud inimesi
Kui omatakse oma õppimisvõimest illusoorset ettekujutlust, siis võidakse ennast pidevalt kehvalt tunda oma kesiste tulemuste pärast. Tekib tugev lõhe reaalse soorituse ja illusoorse ettekujutluse vahel ning see võib tugevat stressi põhjustada. Hea on oma õppimistulemusi võrrelda enda eelnevate õppimistulemustega, mitte aga õpingukaaslase omadega. Kuna inimeste võimekus on eri valdkonnas erinev, siis mõni on tugev balletis ja mõni arvutimaailmas. Alati on keegi targem ja taiplikum ning keegi kõvema peaga. Kui on soov oma õppimistulemusi parandada siis koostage endale sobiv õppimisstrateegia lähtuvalt oma võimekusest. Siinkohal tuleb kasuks vastavateemalise kirjanduse lugemine või erialaspetsialistiga konsulteerimine. Psühholoogias on välja töötatud erinevad õppimisstrateegiad lähtuvalt inimeste psüühilistest eripäradest Selgitage enda jaoks välja olulised õppeained ning vähemolulised õppeained. Vastavalt sellele jaotage oma aega ja energiat
sellest kõrgem või madalam. Normaalne IQ on 100, praktiliselt peetakse normaalseks vahemikku 90110. IQ alla 70 tähendab debiilsust, üle 130 erakordselt kõrget taset. EE, 3. kd, lk. 649 (1988) Intelligentsuskvoot IQ. Binet eeldas, et intelligentsus areneb aastatega kuni inimese küpsemiseni. Seepärast ei saa näiteks 6-aastast last intellektuaalse taseme poolest võrrelda 9-aastasega, see ei väljendu mitte üksnes konkreetsetes teadmistes, vaid ka selles, et vanem laps on taiplikum ja terasem. Koostati komplekt testülesandeid, selle igale vanuseastmele ette nähtud osas olid ülesanded, millega vastavas vanuses lapsed olid eelnevalt testi koostamise ajal keskelt läbi hakkama saanud. Eale vastavast testist jäeti välja need ülesanded, millele suutsid vastata sellest east nooremad lapsed. Lapse intelligentsuse määramiseks tehti aste-astmelt kindlaks kui kõrgele testitav laps jõuab, enne kui ülesanded kujunevad talle liiga rasketeks