loodud muudatustega ning kuigi paljud nende väiksemad sugulased on ohus, on neid ikkagi küllaga Elukoht: hõrendikud, savann või põõsastud, neid leidub nii tasandikel kui mägedes Eluviis Päevase eluviisiga Ei ole agressiivsed, kui aga sundida neid kaitsma, võivad nad saada ohtlikuks Känguru liike: Hiidkänguru (Macropus) Metskänguru (Protemnodon) Puiskänguru (Dendrolagus) Kaljukänguru (Petrogale) Toitumine Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil sõralised Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi Inimene on hävitanud mitut liiki känguruid, kui põllu- ja aiakahjuritena ning muutnud need niiviisi väga haruldaseks Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju Vahel söövad ka loomset toitu Vaenlased Paljud kängurude looduslikud vaenlased on juba välja surnud Koos inimestega on tulnud kängurudele ohtlikud dingod ja goannad
sealhulgas surnud lambaid ja känguruid. Ta pistab kinni kogu saagi koos naha ja luudega. Känguru Kängurud kuuluvad kukruliste seltsi. Nad elavad Austraalias, Tasmaanial, Uus- Guineas ja veel mitme selle piirkonna väiksematel saartel. Kängurud on 3m pikkused, neil on tugevad tagajalad, lühikesed esijalad ja võimas saba. Liiguvad enamasti hüpeldes, saba toimib hüppel tüürina ja seistes toena. Kukkur on ees, ava ülespoole. Taimtoidulistena täidavad nad Austraalia looduses selle ökonisi, mis muil mandreil on sõralised. Osa kängurusi sööb ainult kindlat liiki taimi, palju on omapärase eluviisiga vorme. Sugukond on jaotatud 17. perekonnaks, neisse kuulub 51- 55 nüüdisaegset liiki. Tuntuimad perekonnad on hiidkänguru, metskänguru, puiskänguru ja kaljukänguru. Kohati on kängurud jahimajanduslikult tähtsad, karusnaha saamiseks neid ka kasvatatakse. Et nad kahjustavad põlde, on mitu liiki rohkesti hävitatud ja nad
Populatsiooni seisund on väga hea, kui vaadata sellest küljest, et kas nad võiva välja surra. Metskitsede arvukus on viimastel aastatel ainult kasvuteel olnud. Tervislikult ei ole suuremaid probleeme nendega olnud, ühtegi haigusepideemiat lähiminevikus puhkenud. Küll aga võib asi teistmoodi pöörduda, kui populatsioon liiga suureks kasvab ning kiskjad ei suuda enam nende ega ka haiguste levimist piirata. Toiduahelas asuvad metskitsed taimtoidulistena keti keskel. Toituvad näiteks puuvõrsetest ning nad ise on toiduks kiskjatele, näiteks rebane, hunt, ilves. Inimestele võib nende liigne tegevus tekitada palju kahju, sest metskitsed kahjustavad metsa ja puid. Kasutatud kirjandus ja graafikud on pärit: · http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=716392/Metskitse+arvukus+j a+loendusvea+m%E4%E4ramine.pdf Ökoloogilised globaalprobleemid, mis mõjutavad vaadeldavat ökosüsteemi
annaabi.ee 
