Laktovegetariaanid - kasutavad lisaks taimsele toidule Toortaimtoitlased - toituvad taimsest piima, Juustu, Kohupiima, Jogurteid jt. piimaprodukte. toortoidust, saades sellest nn. eluenergiat. Ei tarbi kõigu- ja püsisoojaste loomade liha. Eitavad nii toidu termilist (küpsetamine) kui ka Ovovegetariaanid -lubavad endale taimsete keemilist (marineerimine) töötlemist. toidukomponentide hulgas ainsa loomse valgu Elava taimtoidu tarbijad - söövad allikana Muna. toortaimetoitu, mida on eelnevalt Lakto-ovovegetariaanid - lisaks taimsele toidule kasutavad nii Piima ja piimaprodukte kui Muna. mikroorganismidega mõjutatud. Bakterite ja Preskovegetariaanid - menüüs on taimne toit ning Kala seente elutegevus muudab taimtoidu ja kalasaadused kui loomse valgu allikad. organismile kergemini omastatavaks ja rikastab
leidus teda juba Indoneesias Jaava saarel (kus tema fossiile kõigepealt avastatigi), ja hiljemalt 800 000 aasta eest praeguses Hispaanias. Euroopas seostatakse temaga vanema kiviaja esimest perioodi, nn. Acheuli kultuuri. ( Võimeline kiiresti jooksma, kõvasti pingutama kõrvetava päikese all nagu tänapäeva masaid. Kõnevõime oli tal, luustiku järgi otsustades, tagasihoidlik. Aga ta kasutas juba tuld (pole teada, kas oskas ka ise lõket süüdata) nii jahiks suurulukitele kui liha ja taimtoidu küpsetamiseks. Lihatoit tuli ajutegevusele kasuks. Oletatakse, et koos kodukoldega ja lihatoiduga suurenes perekonna ühtekuuluvus. Et emad ja lapsed süüa saaksid, pidid isad jahisaaki koju vedama. Et noored naised rohkem sünnitada saaksid, pikenes vanade naiste eluiga pärast klimakteeriumi – tekkis vanaemade seisus.) 143. Homo neanderthalensis : kus ja millal elas, mida saavutas? Ulatuslikema, Rissi ehk Dnepri jäätumise ajaks (umbes veerand miljoni aasta eest)
erinevad mõlemast rühmast, olles vahepealsed. Robustsetel australopiteekustel on ennekõike kolju tugevama ehitusega. Neid ei ole kunagi peetud inimese otsesteks 15 eellasteks. Australopithecus aethiopicuse luid leiti esmakordselt 1985. a. Lääne-Turkanast Keenias ja Omost Etioopias. Elas 2,62,3 milj a tagasi. Kolju väga massiivne. Väga suured purihambad, tugevad lõuad, suured sarnakaared ja sagitaalne koljuhari. Oli kohastunud kõva taimtoidu mälumisele. Elas arvatavasti suhteliselt kuivas savannis. Ajukolju maht väike, u 410cm³, osa koljust väga primitiivne, sarnanedes afarensisega. Australopithecus robustuse leiud on samuti saadud Lõuna-Aafrika karstikoobastest. Esimesed leiud 1938. a. Elas 2,11,5 milj a tagasi. Kehaehitus oli sarnane africanusele, kuid kolju ja hambad olid suuremad ning massiivsemad; lame nägu, suured kulmumõikad ja madal laup. Näokolju oli ortognaatsem ja sõrmeluud lühemad ja sirgemad kui africanusel
annaabi.ee 
