Soodsaim levik niiskete ja kuivade ilmade vaheldumine. Tõrje: viljavaheldus, keemiline tõrje o Ristõieliste kuivlaiksus haigustekitaja säilib taimejäänustel mullas, nakatunud seemnetel, puhtimata seemnetega. Tõrje: viljavaheldus, seemnete puhtimine, keemiline tõrje, vältida tali- ja suvirapsi kasvatamist lähipiirkonnas. o Ristõieliste tõusmepõletik haigustekitajad säilivad taimejäänustel ja mullas, nakatavad idandeid ja taimi. Tõrje: vältida tihedat taimikut, liigset mullaniiskust, lämmastiku üleküllust. Mullakooriku kõrvaldamine, külvise puhtimine, keemiline tõrje. o Nuuter juurtele tekivad pahad. Rändeosed tungivad juurekarvakeste kaudu taime. Soodsad ilmastikuolud haiguse kordumiseks on meil 3..4 aasta järel. Tõrje: mullad lubjata, reguleerida niiskust, ristõieliste umbrohtude tõrje, koristusjäätmete hävitamine. o Ristõieliste ebajahukaste talvitub eostena taimejäänustel, seemnekestas, mullas, umbrohtudel
35 päeva -kui rohi on vahepeal õitsema lastud ei kehti -esimene karjatamisring tuleb lõpetada niipea kui saab alustada teise ringiga -mida ei jõuta karjatada niita siloks, haljasmassiks -kindlasti püüda karjatada valge ristiku rohked karjamaad -oluline on viimase ja eelviimase karjatamise vahe kui see on alla 20 päeva, ei jõua taimed koguda varuaineid ja jäävad järgmiseks aastaks nõrgaks -lopsakat taimikut ei ole mõtet talveks jätta talvekahjustused; samuti tuleks vältida paljakssöömist -karjamaarohu puudusest kuivadel perioodidel aitavad üle silo söötmine (kilepallides), haljassöödakultuuride (segatis) kasvatamine ja põuakindlamate rohukamarate (lutsernirikas) rajamine -õige on planeerida rohumaad, mida saab kasutada vahelduvalt (karjatamine niitmine) -õige kasutusreziimi korral võib karjamaade kasutusaeg olla väga pikk
Niita on vaja siis, kui umbrohud (hiirekõrv, põldsinep, põldrõigas, kaarkollakas, põldlitterhein jt.) on kasvanud 20...30 cm kõrguseks ning ei ole veel andnud seemneid. Niita tuleb 10...12 cm kõrguselt. Tihedama ja umbrohupuhtama taimiku saamiseks on vaja niita sõltuvalt umbrohtumusest 2...3 korda. Hooldusniitudest osa (1...2 korda) võib asendada lammaste karjatamisega juba heintaimede külviaastal. Väga oluline on, et ei karjatataks nõrka taimikut vihmase ilmaga. Lamba teravad sõrad vigastavad eriti liblikõieliste heintaimede juurekaela, mistõttu nad talvel hukkuvad. Kasutusaasta hooldamine Igakevadiseks esimeseks hooldustööks on karjamaal äestamine. Sellega kergitatakse maast üles vana kulu, mis kuivab kiiresti ja pudeneb tükkideks. Äestamisel kergitatakse üles ka eelmise aasta lagunemata väljaheited ("lambapabulad"), mis pärast õhustamist kiiresti mikroorganismide poolt lagundatakse