( Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele ( Mitut liiki kõrrelisi ( Vähemalt 1 õistaime liik ( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada ( Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid ( taimekaitse ülesannet täidavad vähemalt kolme meetri laiused mitmekesise loodusliku taimikuga põlluääred Parasitoidid Toituvad peremeesorganismi kudedest siseparasitoidid kui väliparasitoidid Valmikuna toituvad õietolmust, nektarist, mesinestest ja vahel peremeestaime hemolümfist Kõige olulisemad taimekahjurite parasitoidid on kiletiivalised (kiresvamplased, juuluklased, käguvamplased, pinelased jt) ja kahetiivalised putukad (kiinlased, kägukärblased)
o. elemendina) olla kuni 100 kg/ha. Nii orgaaniliste kui ka PK-väetiste külvieelne kasutamine loob head tingimused heintaimede kasvuks esimestel kasutusaastatel ning seetõttu ei ole vaja esimesed 4...5 aastat kasutada rohumaade pealtväetamist. 39 3.2.4. Seemnesegud Heintaimeliikide ja sortide sobivus Lammaste karjatamiseks sobivad liigirikkad madala ja tiheda taimikuga karjamaad. Liigirikkas segus heintaimed täiendavad oma keemilise koostise erinevuse tõttu üksteist ja rohi tervikuna rahuldab paremini söödavajaduse. Paljuliigiline taimik on tunduvalt vastupidavam talvekahjustustele ja haigustele. Põua- ja erosioonikartlikel muldadel loob selline rohukamar eeldused pikaajaliseks karjamaaks. Lambakarjamaad on tavaliselt kuivemates kasvutingimustes. Seetõttu sobivad lammaste karjatamiseks mõeldud rohumaadele põuakindlamad liigid ja sordid
toimeajaga väetisi. Kogu kasvuperioodi jooksul kokku on murudele piisavaks koguseks 1 kg 2 lämmastikku 100 m kohta. Kui pinnas on kuiv, ei ole väetamisest abi; ka jaheda suve korral tuleks lämmastikukogust vähendada, kuna limiteerivaks faktoriks on sel juhul soojus. Vastupidiselt väga levinud arvamusele, mille kohaselt ei tohiks sügissuvise väetamisega enam lämmastikku anda, on mõõdukas kogus lämmastikku näidustatud ka sügisväetise koostises, kuna tugeva taimikuga muru 99 talvitub paremini. Siiski peaks viimane väetamine lämmastikuga olema tehtud umbes 1 kuu enne sügisjaheduse saabumist – seega augusti keskel. Noorte puittaimede ja püsikute lämmastikutarve on tagatud, kui kasvupinnasesse on lisatud hästi lagunenud komposti. Ainuüksi väetistena istutuspinnasesse lisatud lämmastik uhutakse talve jooksul
annaabi.ee 
