Nagu hiljem välja tuli, osutus jõu abil lendamine võimalikuks alles tõhusate kergekaaluliste mootorite leiutamise järel, peaaegu neli sajandit pärast Leonardo surma. Juba oma varastel maalidel oli Leonardo üles näidanud innukat huvi looduse täpse jäljendamise vastu. Ta joonistas taimi kogu elu ning uuris põhjalikult nende proportsioone. Ta jõudis järeldusele, et erinevad vormid looduses ei ole sugugi nii juhuslikud, kui näivad. Leonardo kasutas oma suurepärast joonistusoskust taimevormide keerukate detailide jäädvustamiseks. Tema hoolikas varjutamisetehnika muudab taime kuju vaatajale täiesti arusaadavaks. See pole lihtsalt taimejoonistus, vaid kunstiteos. 1503. aastal kutsuti Leonardo maalima suurt seinamaali Palazzo Vecchiosse, vanasse Firenze paleesse. Nüüd olid tema kavatsused aga veelgi auahnemad kui ,,Püha õhtusöömaaja" puhul. Teine suur renessansiaja kunstnik Michelangelo kutsuti maalima samasse ruumi samalaadset seinamaali
Ta kujutas endast vastuseisu vabrikutoodangule, rõhutades, et igal esemel peab olema ka midagi kunsitpärast. Eeskuju võttis jaapani kunstist ja rokokoost. Näit arhitekt Gaudi (Barcelona), kunstnik Beardsley (kuulsad illustratisoonid Wilde’i näidendile“Salome”), Klimt (Viin) jt; vt ka Pariisi metroo vanu sissekäike 1899-1900. Juugendstiili iseloomustus: • Jaapani puugravüüride mõjutused • Tähtis on kontuur, voolav, looklev, laineline joon • Taimevormide eeskuju – kalla, liilia, orhidee • Ebasümmeetria • Tarbekunstis nt. raamatute kujunduses • Värvid: heleroheline (rohekaskollane), lilla (Eestis nt. Draamateater) Ekspressionism (äärmuslik väljenduskunst) romantism kuubis Richard Strauss (1864–1949) (München Garmisch - suusakuurort Alpides) Hakkas oopereid kirjutama 1880-te lõpus. Tema esimesed ooperid ei äratanud tähelepanu. Alles kolmas ooper tõi edu (Sálome)
Pangeneesi kriitik. · William Harvey (1578-1657) pärandumine tänu magneetilistele jõududele. Sarnaselt raua võimele magnetiseeruda, magnetiseerub ka emakas koituse ajal omandades võime loote kasvatamiseks. Loote tekkeks vaja spermi ja munaraku ühinemist! (Ka von Liebig 1.2. Teadusliku geneetika läte: taimede hübriidimine · 17./18. saj. Vahetusel leiti, et taimedel on sugu ning viljastamine eeldab tolmendamist. Avas võimaluse taimevormide hübriidimiseks kunstliku tolmeldamise abil. Ristamised uute taimesortide aretuse eesmärgil või liigi bioloogilise olemuse selgitamiseks. Suur osa hübriididest liikidevaheliseda. Nendest ristamistest saadud hübriidid olid tihti vähese viljakusega või viljatud. · Hübriidimiskatsete vähene mõju pärilikkuse olemuse mõistmisele tulenes ka sellest, et pärilikkust kui iseseisvat bioloogilist probleemi polnud püstitatudki.
kromosoom (autosoom) number 1 kõige pikem ja kromosoom number 22 kõige lühem.Autosoomne dominantne geen avaldub alati ja autosoomne retsessiivne geen avaldub dominantse geeni puudumisel.Termini "autosoom" võttis esmakordselt kasutusele Thomas J. Montgomery Jr. 1906. aastal.17./18. saj. vahetuse paiku jõudsid loodusteadlased veendumusele, et taimedel on sugu ning et viljastamine (vilja ja seemne teke) eeldab tolmeldamist. See arusaam avas võimaluse erinevate taimevormide eksperimentaalseks ristamiseks (hübriidimiseks) kunstliku tolmeldamise abil. 18. saj. II poolel ja 19. saj. sooritasid paljud teadlased ja praktikud rohkeid taimehübriidimisi. Kuid peaaegu 19. saj. lõpuni ei püstitanud ükski eksperimentaator ülesandeks pärilikkuse seaduspärasuste uurimist. Ristamiskatseid tehti kas uute taimesoride aretuse eesmärgil või liigi bioloogilise olemuse selgitamiseks. Viimase asjaolu tõttu oli suur osa hübriidimistest liikidevahelisi
annaabi.ee 
