Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos-, papüürus- ja palmsambad. Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel, ning jumalanna Hathori peadest sai Hathori kapiteel. Vanade egiptlaste jaoks oli tempel kui maailma võrdkuju:
Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsevad väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina sees. (Vaga 2000) Sambad Egiptuse templi üheks iseloomulikumaks jooneks on sambad. Kõige tüüpilisemad sambavormid on egiptuse arhitektuuris lootos, papüürus ja palmsambad (Vaga 2000). Need on tekkinud egiptuse taimede jäljendusest, eriti on kasutatud papüürust (Kangilaski 2003). Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. tüves kujutab taimevart, mõnikord on tegu ka taimevarte kimbuga ehk kimpsammas, kapiteelid püüavad kujutada lootose või papüüruse kinnisi või lahtisi õisi. Datlipalmi väljaspoole pöörduvatest lehtedest moodustub aga palmsambakapiteel. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel, ning jumalanna Hathori peadest sai Hathori kapiteel. (Vaga 2000) Vanade egiptlaste jaoks oli tempel kui maailma võrdkuju: sambatüved, mis moodustasid saalides
sees. akuulud on kuninganna Hatshepsuti terrasstempel: koosneb 3-st üksteisest väljakasvavast terrassist. Neid seob omavahel pikaldane tõus. Tema tempel oli kavandatud hiigelsuurena , sulab kokku järsu kaljuse mäega. Sambad templile iseloomulik joon. Kõige tüüpilisemad sambavormid on lootos-, papüürus- ja palmisambad (egiptuse taimede jäljendused). Sammas koosnes baasist, tüvest ja kapiteelist. Tüves kujutab taimevart, kapiteelid lahtiseid või kinniseid õisi. Hiljem võeti kasutusele liiliamotiivid, kujunes liiliakapiteel. Sambatüved, mis moodustasid saalides tohutu tihniku, kujutais hiiepuid, templi lagi oli värvitud siniseks (kaunistatud tähtede või lindudega). KUJUTAV KUNST: Kunsti areng on sõltuv üksikute valitsejate tahtest. Sõdade tõttu tihe läbikäimine välismaaga: pinnakunstis palju sõja-, meresõidu- jm stseene. Stiil muutub vabamaks, rahvakunsti laad pääseb mõjule ka õuekunstis
annaabi.ee 
